Mõni väärt roheidee võib minna selle valesti tutvustamise nahka, leiab Heidelbergi ülikooli majandusökonoomika tudeng Martin Palmiste.
Võib öelda, et Martin Palmiste on tabanud ära, kuidas pakkuda häid roheideid. Nii lubab väita tõik, et mullu tunnistati tema ettepanek – hakata inimestele maksma nn kliimadividende – arvamuskonkursi Edukas Eesti võidutööks. Tänavu oli üliõpilane Palmiste taas nominentide hulgas. Sedakorda pani ta ette, et RFID ehk raadiosagedustuvastuse tehnoloogia aitaks teha revolutsiooni nii kaubanduses kui jäätmemajanduses. Ta pälvis oma ideega sihtasutuse Rohetiiger eriauhinna.
Mis on hea ning ühel ilusal päeval ka elluviidava rohemõtte võti? Kuidas leida tasakaal lennukuse ja äratehtavuse vahel?
„Lennukuses ei ole iseenesest midagi halba,“ ütleb Palmiste „Äripäeva arvamusliidri“ saates. Ta võrdleb olukorda kauplemisega, kus alustatakse samuti kõrgemast (hinna)soovist. Parem sõnastada alguses ambitsioonikas eesmärk, nii saab ka reaalne tulemus võimalikult suur, leiab ta.
Küll aga tuleb ettepanekut õigest tutvustada.
„Mõnikord ma tunnen, et idee on õige, aga me tutvustame seda valesti,“ lausub Palmiste saates. Näiteks tuulegeneraatorist võib rääkida kui tulevikku vaatavast energiatootjast, aga ka julgeoleku ühest tagatisest. Elu on näidanud, et praegusel ajal töötab teine selgitus paremini, viitab ta.
Intervjueeris Karl-Eduard Salumäe.
Fotol: Martin Palmiste. Foto autor: Andras Kralla
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.