Küberkurjategijad võivad ettevõtetelt raha väljapetmiseks kasutada nii keerulisi kui ka primitiivseid skeeme, mängides eelkõige inimliku eksimuse peale.
- Tihtilugu ei peitu ettevõtte küberturvalisuse nõrgim lüli mitte tehnoloogias ning sellel, kas mõnel petturil õnnestub sisse häkkida, vaid inimlikul eksimusel. Selleks piisab näiteks õngitsuskirja lingil klikkimisest või sellel, et mängitakse inimestes piinlikustunde tekitamise peale. Foto: EPA
Nii on näiteks neist kõige keerulisem ja kurjategijatele tulutoovam skeem, kus häkitakse kahe ettevõtte vahelisse meilivahetusse, seda jälgitakse ning pikema meilivestluse ühes etapis esinebki kurjategija partnerettevõttena ja esitab arve, milles palub muuta pangakonto andmeid,
millest ka Äripäev on varem kirjutanud.Teisalt võib kurjategija saata massiliselt laiali meile, mille üksikud õnnestumised muudavad ettevõtmise õnnestunuks. Sel puhul võib olla ka palju abi teiste teavitamisest.
Seetõttu tuligi seekordses "Viimase mudeli" saates juttu küberhügieenist – millised on nõuanded, kuidas kaitsta enda ettevõtet selle vastu, et ühel hetkel on raha kontolt läinud või tuleb informatsiooni päästmiseks mingi summa välja käia.
Külas on RIA küberturvalisuse teenistuse juhtivanalüütik Lauri Tankler ning Telia ärikliendi üksuse direktor Tarmo Kärsna. Saatejuht on Priit Pokk.
Saadet toetab Telia.
Seotud lood
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.