Erakonna Eesti 200 juhi Kristina Kallase sõnul oleme olnud infosõjas vaid kaitsval positsioonil. “Eesti peab viskama oma mürske. Me oleme praegu tagasihoidlikud, aga on tarvis oma sõnumeid selgelt edastada,” ütles Kallas Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
- Eesti 200 juht Kristina Kallas. Foto: Tanel Meos
Üks koht oma agendaks on Eestil näiteks 9. mai tähistamise ümber toimuv. “Täiesti muutunud julgeoleku olukorras ei saa me lasta 9. mai miitingutel ja marssidel toimuda. 9. mai sündmused kannavad ju mingeid väärtusi, aga kui me ei suuda kodus kehtestada oma väärtusi, siis me oleme riigina läbi kukkunud,” on Kallas resoluutne. “Täna pole vaja enam mõista ja aktsepteerida, sest sõda teeb asjad must-valgeks.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigikogus esindamata erakonna Eesti 200 toetajate hulgast leiab seltskonna, keda oleme harjunud nägema iduettevõtete suurkogunemistel, suurimad annetajad tulevad aga erakonna seest.
Uue tulija avanssi kasutav ning praeguse seisuga kindlalt järgmise riigikogu koosseisu purjetav Eesti 200 on muutusi sooviva valija silmis ahvatlev variant, kuid see veel ei tähenda, et hääl lähebki talle. Ent Tartus võiks küll lasta „kahesajastel“ näidata, kas nad on tegudes sama tublid kui sõnades, leiab Äripäev juhtkirjas.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.