Miks kolis ettevõtete maksustamise debatt kuluaaridesse?

“Tuleb aru saada, et lõpmatuseni keegi ei jaksa neid ideesid n-ö lauale panna ja kui pole selget avatud diskussiooni, siis tulebki teistmoodi ettepanekuid teha ja diskuteerida. See on tänane reaalsus,” selgitas Ranno Tingas “Äripäeva arvamusliidri” saates.

Kaubandus-tööstuskoda, mis on juht Mait Paltsi kaudu mitut ettepanekut ka rahandusminister Jürgen Ligile põrgatanud, enam avalikult asjade seisu ei kommenteeri ning teisedki ettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid hoiduvad liigselt sõna võtmast. Tingas loodab, et sel on vähemalt positiivne tagajärg.

“Ma loodan, et see diskussioon jätkub ja otsitakse ikkagi parimat lahendust, mis tagaks nii riigi eesmärkide saavutamise kui ka kahjustaks võimalikult vähe ettevõtluskeskkonda.”

“Riigi poolt ju suures pildis pole vahet, kust see raha tuleb, ehkki loodetavasti mõeldakse ka ettevõtluskeskkonna säilitamise peale.”

Intervjuus analüüsib Tingas kõigi kolme maksustamise variandi – traditsioonilise kasumimaksu, palgafondi maksustamise ja nn bilansipõhise riigilõivu – mõjusid, ehkki praegu tundub, et valitsus töötab stsenaariumiga, mille tagajärgi on suutnud rahandusministeerium hinnata kõige sügavamalt: kasumimaks.

Ent siingi on küsimusi rohkem kui vastuseid: “Kasumi mõiste on mitmetine. Peab ootama, kuni rahandusministeeriumil on eelnõu väljas, et aru saada, mida nad kasumina defineerivad,” vastas Tingas, kelle sõnul tähendab seda sorti maks aga igal juhul, et Eestis kehtestatakse kaks paralleelset maksustamise põhimõtet.

“See keerukus juba ilmselt meie atraktiivsust oluliselt vähendab.”