Globaalne pilk: mida nõuab Eesti NATO uuelt pealikult?

Oktoobris asub ametisse uus NATO peasekretär, kelleks on Hollandi pikaaegne peaminister Mark Rutte. Ta võtab juhirolli üle norrakalt Jens Stoltenbergilt, kes on olnud alliansi juht juba kümnendi.

"Kui vaadata seda, kuidas Mark Rutte ametisse nimetamine käis, siis ega seal suurt avalikku diskussiooni polnud," rõhutas välisministeeriumi asekantsler Martin Roger. Mäletatavasti oli ühel hetkel üleval seegi, et Kaja Kallasest võiks alliansi uus juht saada.

Rogeri sõnul on selge, et Rutte tugevus on konsensuse otsimine, ent idatiiva riikide seisukohalt on veelgi olulisem, et fookus oleks selge: NATO eesmärk on tegeleda eeskätt Põhja-Atlandi ruumi ehk Euroopa ja Põhja-Ameerikaga ning selles raamis olulisima julgeoleku ohustaja ehk Venemaaga.

Viimase paari aasta olulisim areng on mõistagi see, et NATOga on liitunud ka Soome ja Rootsi. Ehkki Eesti julgeolekut on see kõvasti parandanud, ei taha aga Roger, et see meid laisaks teeks.

"Ma tahan vältida sellise sõnapaari nagu NATO järv kasutamist. Ei soovitaks seda ka kellelgi teisel teha. See minimeerib seda väljakutset, mis meil siin Läänemeres on, sest Venemaal on endiselt olulisi sõjalisi võimeid, millega me peame tegelema."

Saates tuli juttu NATO rollist Ukraina sõjas, poliitilisest olukorrast USAs, Saksamaal, Prantsusmaal ja Poolas ning sellest, kuidas see kõik Eestit mõjutab, samuti laiemast julgeolekupoliitilisest väljavaatest lähemal aastal.

Intervjueeris Indrek Lepik.