Eesti idufirmad võitlevad oma koha eest kiirelt kasvavas kliima ja keskkonna valdkonnas ja näevad suurt võimalust kogu majanduse fookuse siirdumises keskkonnateadlikkuse poole.

- Kristjan Lepik ja Oksana Tolmatšova. Foto: Tarmo Virki
“Ma arvan, et kümne aasta pärast on sul iga toote kohta võimalik näha täpselt, mis selle jalajälg on. See muutub standardiks,” ütles Arbonicsi asutaja Kristjan Lepik.
Eestis on kliima- ja fintech-sektorit ühendavaid idufirmasid inimese kohta kõige rohkem maailmas ja isegi absoluutarvult oleme selles sektoris 13. kohal, edestades suuremaid start-up-riike nagu Soome, Iisrael, Iirimaa, Brasiilia ja Lõuna-Korea, leidis hiljutine Tenity VC uuring.
Vaatamata keerukatele turuoludele kaasasid selle sektori Eesti idufirmad 2023. aastal varasemast 24% rohkem rahastust, samas kui globaalselt langes maht 23%. Alavaldkondade lõikes on Eestis olulisel kohal digitaalsed investeerimis- ning süsinikukompensatsiooni turgude ja krediitide lahendused nagu
Arbonics.
Külalised Kristjan Lepik ja Oksana Tolmatšova ESGridist kuulutavad välja ka ideekonkursi, et leida loosungliku sõna “rohepööre” asemele parem.
Saadet juhib Tarmo Virki.
Eesti suur võimalus: rohepöördest edasi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Plaanivad Prantsusmaale tehase rajada

Ettevõtjad tunnistagu julgelt, et nad ei saa aru