Eesti idufirmad võitlevad oma koha eest kiirelt kasvavas kliima ja keskkonna valdkonnas ja näevad suurt võimalust kogu majanduse fookuse siirdumises keskkonnateadlikkuse poole.
- Kristjan Lepik ja Oksana Tolmatšova. Foto: Tarmo Virki
“Ma arvan, et kümne aasta pärast on sul iga toote kohta võimalik näha täpselt, mis selle jalajälg on. See muutub standardiks,” ütles Arbonicsi asutaja Kristjan Lepik.
Eestis on kliima- ja fintech-sektorit ühendavaid idufirmasid inimese kohta kõige rohkem maailmas ja isegi absoluutarvult oleme selles sektoris 13. kohal, edestades suuremaid start-up-riike nagu Soome, Iisrael, Iirimaa, Brasiilia ja Lõuna-Korea, leidis hiljutine Tenity VC uuring.
Vaatamata keerukatele turuoludele kaasasid selle sektori Eesti idufirmad 2023. aastal varasemast 24% rohkem rahastust, samas kui globaalselt langes maht 23%. Alavaldkondade lõikes on Eestis olulisel kohal digitaalsed investeerimis- ning süsinikukompensatsiooni turgude ja krediitide lahendused nagu
Arbonics.
Külalised Kristjan Lepik ja Oksana Tolmatšova ESGridist kuulutavad välja ka ideekonkursi, et leida loosungliku sõna “rohepööre” asemele parem.
Saadet juhib Tarmo Virki.
Eesti suur võimalus: rohepöördest edasi
Seotud lood
Plaanivad Prantsusmaale tehase rajada
Eesti idufirma Raiku alustas koostööd maailma suurima luksuskaupu tootva ettevõttega LVMH Moët Hennessy Louis Vuitton ning plaanib ehitada Prantsusmaale tehase.
Eesti ettevõtjatel pole uuringute järgi piisavat kasumi teenimise ihaldust ega oskusi müüki kasvatada, rääkis Euroopa Innovatsiooniakadeemia president Alar Kolk.
Eesti majanduse seis on märksa parem, kui oleme harjunud tunnistama, kuid investeeringute puudumine on juba avaldanud mõju eelarvele ja kasvupotentsiaalile. Võti võiks siin olla omavalitsuste taskus, kirjutab Utilitas Eesti juhatuse esimees Robert Kitt.
Ettevõtjad tunnistagu julgelt, et nad ei saa aru
Elu kipub üha rohkem näitama, et keskkonna päästmiseks ei pääse üle ega ümber vajadusest tõsta oluliselt inimeste teadlikkust. Eriti just ettevõtjad võiksid roheteemadel julgelt küsida „miks?“ ja „kuidas?“, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.