Eesti suurima erametsaomaniku Foreko metsasektori juht Marti Piirimäe avab saates “Mets ja majandus” metsatööstuse positiivse ja negatiivse äriplaani.
- Foreko metsasektori juht Marti Piirimäe. Foto: Johanna Adojaan
“Positiivne stsenaarium eeldab kahte asja, mis iseenesest on üsna lihtsad – me fikseerime ära majandusmetsade osakaalu 70 protsendi juurde,” rääkis Piirimäe saates. Tema sõnul annab see metsaomanikule kindluse teha investeeringuid metsakasvatusse ja teiselt poolt annab ka tööstustele tooraine stabiilsuse ja võimaluse investeeringuid planeerida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Saates “Mets ja majandus” on seekord kõne all kliimaministeeriumi eestvõttel planeeritavad muudatused metsanduses ja looduskaitses.
Maaülikooli esitatud ettepanekuid kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti suures osas arvesse ei võetud − kui metsandussektorilt oodatakse olulist panust, peaks seadustes olema ka selged juhised, kuidas seda saavutada, leidis Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp.
Erametsade majandajad tunnevad, et riik kehtestab hoogsalt piiranguid metsade majandamisele, kuid ei mõtle pikemas perspektiivis puidu saamisele, räägib saates “Mets ja majandus” Eesti suurima erametsaomaniku Foreko tegevjuht Marti Piirimäe.
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.