Millele tuleks mõelda kodu projekteerimisel ja kuidas alustada?

Kodu projekteerimist peaks alustama oma elukogemuse alusel soovide ja vajaduste kaardistamisest: kui suur on pere täna ja kas on plaanis perelisa? Kas on olemas plaanis soetada lemmikloomi? Sellest tulenevalt saab arvutada, mitu tuba, korrust on vaja, kui palju abiruume ja milline üldpindala oleks optimaalne. Lisaks peab arvestama töö iseloomu ja hobisid, mille järgi saab teada abiruumide vajaduse üldiselt, nende hulga, suuruse, tehnilise varustatuse. Samuti garaaži, sauna, spordiruumi või kasvuhoone vajaduse.

Selline punkt punkti haaval läbimõtlemine kehtib nii terve maja kui ka eraldi ruumide kohta. Näiteks nii köögi kui ka tubade puhul tuleks mõelda, milliseid mugavusi soovitakse: rõdud, terrassid, vee- ja küttesüsteem, olmeelektroonika ja selle integreeritus üle kogu maja jne. Kokkuvõttes võib öelda, et mida selgem on visioon tulevasest majast, seda kergem ja kiirem on projekteerimisprotsess.

Projekteerija leidmisel oleks kõige parem kasutada teiste kogemusi: hea oleks uurida sõpradelt-tuttavatelt, kas kellelgi on häid kogemusi mõne projekteerimisfirmaga ning kas oskavad nad kedagi konkreetselt soovitada. Kui mitte, siis tasuks külastada internetis vastavaid temaatilisi lehti ja foorumeid, uurida ajalehti, koguda üldisi soovitusi ning leida esialgse info alusel 3–4 sobivat firmat. Nendega tuleks ühendust võtta, soovitavalt nende kontoris ja silmast silma, et teineteisemõistmine oleks võimalikult parem.

Projekteerimisfirmale tuleb anda täielik ülevaade oma soovidest, küsida kirjalik pakkumine ning analüüsida, kas üksteisest on ühtemoodi aru saadud ning kas pakkumised on võrreldavad. Seejärel võiks valida välja kaks kõige parema pakkumise teinud bürood ning nendega uuesti üle suhelda, et olla kindel, kas olete oodatud klient või „üks paljudest”. Ehk et, kas teie soov äratab projekteerijas siirast huvi.

Hea koostöö aluseks on asjaolu, et kliendil on oma visioon võimalikult täpselt välja mõeldud ning teostajale edastatud. See visioon muutub projekteerimise lähteülesandeks.

Projekteerimise protsessi käigus on hea toon suhelda kokkulepitud aegadel ja vormis, kindlasti ei ole hea projekteerijat tüüdata igapäevaste kõnede ja meilidega ning pidevate uute ideedega. Projekteerija soovib esialgse visiooni alusel luua nii-öelda esialgse lahenduse, mis kajastab kõike seda, millest on räägitud, kuid lihtsustatult. Seejärel saavad pooled kokku ning arutavad tehtud põhjalikult läbi, et siis täpsustatud info alusel lõpuni projekteerida.

Projekt vormistatakse vajalikul moel, mida sätestab seadus ja kehtivad standardid ning esitatakse ehitusregistri kaudu kohalikule omavalitsusele menetlemiseks. Kui kõik läheb kenasti, saab mõne nädala või kuuga ehitusluba vormistatud.

Sarnaste põhimõtete järgi käib ka kütte- ja muude tehnosüsteemide projekteerimine: klient annab visiooni, mis tüüpi kütet, ventilatsiooni vms ta soovib ning selle järgi valmib projekt. Kui eespool kirjeldatud hoone projekti koostab arhitekt, siis tehnovõrke projekteerivad erinevad oma ala insenerid. Neid võib kogu projekti koostamisel olla isegi 4–5, kuigi enamasti kütet ja ventilatsiooni projekteerib üks ja sama inimene, vett ja kanalisatsiooni samuti üks inimene, niisamuti elektri- ja sidesüsteeme.

Väga oluline roll on projekteerijal kliendi nõustamisel. Enamikul juhtudel projekteerib klient endale esimest maja ja seetõttu ei saa oodata, et ta kõigest sellest väga palju teab. Teinekord on kliendi soovid vastuolus seaduse või omavalitsuse reeglitega, vahel ei klapi soovid ehitusfüüsikaga ja õige tulemuse saamiseks tuleb kliendile näidata „paberil” ning argumentidega ühe või teise lahenduse õigsust. Kahtluste või lihtsalt küsimuste korral tasub kindlasti projekteerijaga rääkida ning tema arvamust ja ettepanekuid paluda.

Projekteerijatel on koormus tavaliselt suur, mistõttu nad vabast ajast ehituste käiku jälgima ei jõua, samuti võivad asuda projektid kaugetes piirkondades ning info ehituse alguse kohta ei jõua tihti üldse projekteerijateni. Küll aga on äärmiselt kasulik tellida ehitust alustades omaniku järelevalveteenus, et hoone valmiks vastavalt seadusele, häid ehitustavasid silmas pidades ja projekti järgi.

Projekteerimise hind sõltub projekteerimise mahust – näiteks kas projekteeritakse ainult arhitektuurne osa või ka kõik eriosad. Samuti piirkonnast, sest omad tingimised seavad geoloogilised eripärad ja seadusandlikud piirangud. Pealegi mõjub hinnale, kas loojaks on äärmiselt mainekas arhitekt või värskelt kooli lõpetanud noor ning kas büroo või üksiküritaja. Ja muidugi ehitusturu üldseisust ehk kas on käes kõrghooaeg, tavapärane olukord või madalseis.

AATOM Projekt OÜ on projekteerimisfirma, kus luuakse hoonete, tehnovõrkude ja teede projekte. Hooneteks on eramajad, korterelamud ja ärihooned. Tehnovõrkudeks on elektrisidesüsteemid, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, kütte- ja ventilatsioonisüsteemid. Teedeks on parklad, kõnniteed, kergliiklusteed ja tänavad.