Traditsiooniline kontor on jäädavalt minevik

“Kontori mõiste muutub praegu rohkem kui kunagi varem ning koroonakriis on seda arusaama kiirendanud. Tähelepanu on koondunud objektiivsetele andmetele ja kasutajakesksele disainile,” lausus OCCO Eesti juht Jarmo Oidermaa.

Oidermaa sõnul on kodukontori ja kontori vahele tekkinud mõiste hübriidkontor. „See tähendab seda, et kontor on pigem koht, kus saadakse mõned korrad nädalas kokku, et sotsialiseeruda ja teha ära koosolekud, mis vajavad rohkem arutamist ja koosolemist. Ülejäänud aeg saavad töötajad oma tööd teha just talle kõige sobivamast ja mugavamast kohast. Hübriidkontorite mõte on luua alad, mis aitavad inimestel rohkem sotsialiseeruda, ennast mugavalt tunda, toetada loovat mõtlemist ning tekitada töötajates tiimitunde. Klassikalised kontoriruumid on pigem hääbuv nähtus.“

“Covidi aasta on näidanud, et kodus töötamine on võimalik ja sellel on ka teatavaid eeliseid, aga me peame arvestama, et meid juhib tugevalt tehnoloogia, eriti praegusel ajal. Seetõttu muutub inimfaktor üha olulisemaks ja nii tõusevad ka töötaja ootused kontorile. Kontor peab toetama neid tööalaseid tegevusi, mida kodus teha ei saa. See on koht, kus tehakse koostööd ja suheldakse tiimikaaslastega. Koht, kus tekib ühtekuuluvustunne,” selgitas Oidermaa.

Milline see ideaalne keskkond peaks olema, on iga ettevõtte ja sealsete töötajate jaoks erinev. Selleks töötabki OCCO kasutajakeskse disainiga ja pakub koostöös Hollandi partneriga workshoppe, mis aitavad neid vajadusi täpselt ja süvitsi kaardistada, tulemusi analüüsida ja hiljem anda sisearhitektile sisend, mille põhjal valmib sisearhitektuurne projekt.

Tõhusa töökeskkonna loomine on palju enamat kui kontoripinna mööbliga sisustamine. Kui varasemalt keskenduti rohkem sisustamise praktilisele poolele, nagu näiteks hinna ja kvaliteedi suhe, ergonoomilised töökohad ja töökohtade mahutavus, siis nüüd on fookus küsimusel – kas töökeskkond toimib seda kasutavate inimeste jaoks ja seda mitte ainult praktilisest vaid ka psühholoogilisest aspektist.

“Iga disaini protsessi eesmärk on luua parem kasutajakogemus, seda ka kontorite puhul. Töötajad ei näe enda töökohta lihtsalt kui sissetulekuallikat, vaid võtavad seda kui terviklikku kogemust. Kontor peaks inspireerima kohe, kui uksest sisse astud. Detailid nagu materjalid, valgustus, isegi teekond kohvimasinani või laua taha istumine – kõik see kokku loobki tervikliku kogemuse,” rääkis Oidermaa.

“Ruum saab töötajate jaoks olla funktsioonaalne ainult siis kui selle kujundamisel on päriselt mõistetud inimeste igapäevast käitumist ja vajadusi. Me võime küll luua kauni koostöötamise ruumi tuginedes faktile, et kliendi töötaja tahab olla loominguline. Kuid ilma pikema analüüsita ei saa me päriselt aru, kuidas ruumi disain saaks toetada konkreetse töötaja loovust. Sel juhul pakuksime lahenduse, mis on meie, mitte kliendi, arusaam loomingulisusest,” sõnas Oidermaa.

Kontor on ettevõtte nägu ning osa brändist. Töötoad aitavad seejuures peegeldada, ettevõtte visiooni ja töötajate ambitsiooni ning välja selgitada, kuidas saaks kontorikujundus ettevõtet tervikuna toetada. Usun, et kontor on suur osa ettevõtte edukusest,” märkis Oidermaa.

Esialgne töötuba korraldatakse peamiselt juhtide ringis ning siis juba töötajatega, et selgitada välja nende isiklikud vajadused. Lõppude lõpuks on inimesed need, kes toovad kontorisse elu ja loovad ettevõtte kultuuri. Kui neid kontori loomise protsessist välja jätta ja teha kõike enda äranägemise järgi, on lõpptulemuseks ebafunktsionaalne töökeskkond.

Töötubade käigus uuritakse ning analüüsitakse töötajate igapäevaseid rutiine kontoris. Küsitakse töötajate tööülesannete kohta - millist keskkonda ja ruumi nad selleks vajavad, millised on olemasolevate ruumide suurimad kitsaskohad, aga ka mugavused, millest ei tahaks loobuda. Kas töötaja saab maksimaalselt keskenduda või on häirivad faktorid, mis pärsivad keskendumist ja produktiivsust. Iga töötaja annab oma väärtusliku hinnangu.

Oidermaa sõnul jõuavad nad lõpuks tulemuseni, kus pärast õigete ja oluliste küsimuste küsimist ütleb töötaja ise neile, kas praegune lahendus toimib või mitte. „Protsessi käigus mõeldakse teemade peale, mis varem ei ole olulised tundunud, kuid tegelikult on need võtmekohad. Sedasi toimib disainmõtlemise lähenemisviis, mis aitab näha probleeme, saada aru, mis on nende põhjused ja leida neile õiged lahendused.“

„Ma ütleks, et me oleme muutunud traditsioonilisest kontorimööbli ettevõttest professionaalseks nõustajaks, kes näeb ka töötajate varjatud vajadusi ja pakub neile sobilikud lahendused,“ ütles Oidermaa.