Ettevõtjate riskitaju muutub

Äri katkemine on läbi aastate olnud iga ettevõtja jaoks kõige suurem mure, samas on Eesti ettevõtete teadlikkus riskide maandamise võimalustest muu Euroopaga võrreldes madal. Mis toimus Eesti kindlustusturul aastal 2022 ja mida on oodata uuelt aastalt, räägivad IIZI Kindlustusmaakler AS-i korporatiiväri juht Kaido Konsap ja finantsjuht Kaido Kepp.

„Kindlustus on oluline töövahend riskide haldamiseks ning paljud ettevõtted kindlustavad teadlikult oma vara erinevate ohtude eest. Lääne-Euroopas on end ärikatkemise eest kindlustanud ligi pooled ettevõtetest, Eestis on see protsent küll palju madalam, kuid tõuseb aasta-aastalt. IIZI korporatiivklientidest on 2022. aasta seisuga sõlminud varakindlustuse juurde ärikatkemise kindlustuse 15% ettevõtetest, 2021. aastal oli see number vaid 6%,” toob Kepp näite.

Eesti kindlustusturg on laias laastus olnud üldiselt autode ja eraisikupõhine. Näiteks eelmisel aastal kogutud 450 miljonist eurost kindlustusmaksetest moodustasid üle poole sõidukikindlustuse preemiad ning 17% kodukindlustusmaksed. Samas on ettevõtte varakindlustuse osakaal kindlusturust 11% ja rahalise kaotuse kindlustuse, sh ärikatkemise, osa 3%.

Ettevõtjate riskitaju erinevate ohtude osas on aastatega omajagu muutunud. Kui 2013. aastal oli tähtsana tajutav näiteks tulekahjude oht ning maailma suurima kindlustusseltsi poolt korraldatav globaalse uuringu Allianz Risk Barometer järgi hindas vaid 6% ettevõtteid küberintsidente suurimaks ohuks oma tegevusele, pandeemiast tulenevaid ohte hindas oluliseks 3% ja looduskatastroofe 2% ettevõtetest, siis 2022. aastal pidasid ettevõtjad üle maailma tähtsaiamaks äri ohustavaks riskiks küberintsidente (44%), millele järgnesid Looduskatastroofid (35%) ja pandeemiaoht (22%).

Kepp nendib, et küberintsidentide kasvuga käsikäes tõuseb ka küberkindlustuse tähtsus. „Küberkindlustuse globaalse turu suurus oli 2021 aastal 10 miljardit dollarit ning analüütikud usuvad, et turg kasvab 2025 aastaks vähemalt 2,5 korda. Eesti turul küll vastavad pakkumised tegelikult täna veel puuduvad, ent küberkindlustust saab osta kindlustusseltsidelt, mis tegutsevad väljaspool Eestist. Aga kui IT-ettevõtted kasutavad seda võimalust ohtralt, siis meie klassikalistest tootmis- ja tööstusettevõtetest on küberkindlustus sõlmitud vaid mõnekümnel.”

Eesti ettevõtjate seas on järjest enam märgata teadlikkuse tõusu juhatuse liikme vastutuse-, krediidi- ja tööjõuga seotud riskide kindlustamisel.

Konsap lisab, et Eesti kindlustusmaastiku kõige kiiremini kasvavaks haruks on ettevõtte ravikindlustus. „Meil valitseb ühteaegu nii tööjõupuudus kui ka tööpuudus, käimas on konkurents talentide pärast. Eristumiseks peavad tööandjad pöörama senisest oluliselt suuremat tähelepanu töötajate motiveerimisele ning kindlasti on üks hea võimalus selleks eraravikindlustus. Ravikindlustuse turule tulekust alates on mõne aastaga kindlustatute arv kasvanud enam kui 50 000 inimeseni. See näitab, et teenus on töötajate jaoks vajalik ja atraktiivne. Eraravikindlustatute arv kasvas möödunud aastal kaks korda ning märkimisväärset tõusu võib oodata ka sel aastal.”

„Muutumas on nii kindlustustariifid kui ka hüvitiste suurused,” on Kepp kindel. „Ehitus- ja remondihinnad on kerkinud, seega tõusevad hüvitised, mis omakorda tõstab kindlustusmakseid. Lisaks tõusid alanud 2023. aastaks edasikindlustuse hinnad. Euroopas on varakindlustuse tariifid tõusnud, arvestamata inflatsiooni, juba alates 2019, aastast, kasvades nii 2020. kui ka 2021. aastal 10-12% ja jätkates 2022 tõusu 5-6% võrra. Samas on Eestis kindlustushinnad olnud suhteliselt stabiilsed. Nüüd võime oodata globaalse edasikindlustuse hinnatõusu ja kahjude kulu tõusu ühisest mõjust tekkivat hinnatõusu. Osalt on muutunud ka kindlustusseltside fookus– kui viis aastat tagasi võideldi turuosa pärast, siis täna ollakse pigem keskendunud kasumile.”

Kesk-pikas jooksus on Konsapi hinnangul oodata Eestis vastutuskindlustuste osakaalu suurenemist. „Kohustuslikud seadusest tulenevad vastutuskindlustuste limiidid audiitoritele, arhitektidele, advokaatidele, notaritele on ajale selgelt jalgu jäänud ja vajavad üle vaatamist,” leiab ta.

Tõusev teadlikkuse kasv tõstab samuti kindlustuslepingute limiite. Näiteks ehitussektoris on tellijad aastatega selgelt teadlikumaks muutunud ja esitavad töövõtjate kindlustuslepingutele kõrgemaid nõudmisi. Samuti areneb turg areneb erinevate kahjude. Kuna tõenäoliselt on seoses keerulise majandusolukorraga tulemas omajagu vaidlusi ja pankrotte, tasub Konsapi sõnul ka kõigil juhatuseliikmetel mõelda tõsiselt oma juhtimistegevuse vastutuskindlustusele.

Kasvuruumi on Eestis garantiikindlustustel, nagu pakkumus- ja teostusgarantiid, mille osas domineerivad siin turul pangatooted ja kindlustussektori pakkumine on nõrk. Ka põllumajandusriskide kindlustamise osas võiks Konsapi hinnangul nõudlus kasvada. „Vihmahood, põuad ja tormid on järjest ettearvamatumad, kuid nende riskide kindlustamise praktika Eestis sisuliselt puudub. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil ehk PRIA-l on olemas küll vastav meede kuid põllumeeste huvi selle vastu on väga leige. Ära kasutatakse sellest toetusest ehk paarsada tuhat eurot, samas kui Läti põllumajandusriskide turu maht on 15 miljonit.”

„Riskimaastik on aastatega muutunud. Näeme ettevõtjate huvi ja nõudlust erinevate küber-, vastutus- ja krediidiriskide katmiseks, milliste osas on Eesti kindlustusturul piiratud pakkumine. Meil on hea meel olla sillaks muu maailma kindlustusturgude ja Eesti ostjate vahel ning tuua innovaatilisi kindlustuslahendusi nii IT-, finants-, transpordi-, logistika-, ehitus- kui ka kinnisvarasektoris tegutsevate ettevõteteni,” ütleb Konsap. „Kindlustusmaaklerid on alati olnud uute toodete turule toojad ning nii see ka jätkub. Luban, et uuel aastal tuleme välja nii mõnegi uue kindlustustoote ja -lahendusega.”

Vaata ka iizi.ee/ariklient