Rääkides USA valimistest, siis tundub, et Joe Bideni ning Donald Trumpi vahel läheb taas võiduajamiseks. Mida tähendaks Joe Bideni presidendina jätkamine ning mida Donald Trumpi liidriks tulemine finantsturgude jaoks? Freedom24 spetsialistid analüüsivad võimalikke variante.
Joe Bideni tagasivalimine
Turud võivad jääda ettevaatlikuks: kuigi S&P 500 on Bideni tingimustes andnud positiivseid tootlusi, võivad mõned investorid olla ettevaatlikud jätkuva ebakindluse ja võimalike poliitikamuutuste suhtes, mis mõjutavad tervishoiu, energeetika ja tehnoloogia sektoreid. Kõrgemad maksud ettevõtetele ja parema sissetulekuga töötajatele võivad samuti turu entusiasmi pärssida.
Keskendumine infrastruktuurile ja kliimale: Bideni kavandatavad investeeringud taristusse, puhtasse energiasse ja sotsiaalprogrammidesse võivad stimuleerida konkreetseid sektoreid, kuid võivad tekitada muret valitsuse kulutuste ja inflatsiooni pärast.
Jätkuv ülemaailmne kaasatus: Bideni rõhuasetus kaubanduslepingutele võib olla lohutav teadmine rahvusvahelistele investoritele, kes otsivad stabiilsust.
Kui Donald Trump saab taas presidendiks
Võimalik volatiilsus: Trumpi poliitika on sageli olnud ettearvamatu, põhjustades turu kõikumisi sõltuvalt tema säutsidest ja tegudest. Maksukärped ja dereguleerimine võivad esialgu soodustada teatud sektoreid, kuid mure kaubandussõdade ja geopoliitiliste pingete pärast tekitavad ebakindlust.
Jätkuv dereguleerimise poliitika: Trumpi eelistus vähendada reguleerimist sellistes tööstusharudes nagu rahandus ja energeetika võib olla mõne jaoks tervitatav, kuid see võib tekitada muret keskkonna- ja tarbijakaitse pärast.
Ebakindel välispoliitika: Trumpi ettearvamatu lähenemine globaalsetele suhetele võib tekitada rahvusvahelistes investorites ebakindlust, mis võib mõjutada energiaturge ja kaubavoogusid. Teisalt on Trump eelkõige ärimees, kes tõenäoliselt suudab leida ühisosa teiste riikide juhtidega.
Mida veel tähele panna?
Turu reaktsioonid võivad olla erinevad, sest mitte kõik sektorid ei reageeri igale kandidaadile ühtemoodi. Näiteks võib Trumpi eesistumine tuua kasu energia- ja kaitsevarudele, samas kui Bideni poliitika võiks tuua kasu puhtale energiale ja tervishoiule.
Ebakindlus ise võib olla kahjulik: olenemata sellest, kes võidab, võib pikaajaline ebakindlus enne valimisi turgusid negatiivselt mõjutada, pannes investorid otsuseid edasi lükkama ja investeeringuid tagasi hoidma või aktsiatest üldse lahkuma, mida nähti 2017. aastal enne Trumpi valimisi.
Nende kahe mehe erinevate seisukohtade mõistmine peamistes majandusküsimustes ei tohiks tegelikult teie investeerimisstrateegiat mõjutada. Kuna paljud investorid valivad aktsiad pikema ajahorisondi alusel kui neli aastat (presidenditsükkel), on sellel kõigele turu jaoks tavaliselt vähe mõju. Presidendivalimised ei muuda tavaliselt aktsiate mängureegleid nii palju, kui arvatakse.
Millised investeerimissektorid ja varaklassid saavad kasu president Joe Bidenist ja millised president Trumpist?
Millel peaksid Euroopa investorid silma peal hoidma? Kellele peaksid investorid panustama? Iga kandidaadi poliitikas kasutatakse erinevat käekirja:
Joe Biden
Roheline revolutsioon: taastuvenergia ja puhta tehnoloogia ettevõtted saavad nautida Bideni kliimateadliku poliitika päikesepaistet. Päikese-, tuule-, elektrisõidukite ja energiatõhususe ettevõtted võivad kasvada nagu hästi niisutatud istikud.
Tervishoid: valitsuse suurenenud kulutused tervishoiule ja selliste programmide nagu Medicare potentsiaalne laiendamine võivad toetada ettevõtteid kogu väärtusahelas, alates teenusepakkujatest ja kindlustusandjatest kuni ravimihiiglasteni.
Infrastruktuur: ehitusettevõtjad, insenerifirmad ja materjalitootjad võivad Bideni taristuplaanidest kasu saada: teed, sillad ja rohelised projektid saavad väga vajaliku uuenduse.
Haridus: Haridustehnoloogiaettevõtted ja nendega seotud teenused võivad oma rahakotti täiendada suurenenud föderaalse rahastamisega.
Küberjulgeolek: kuna küberohud muutuvad ähvardavamaks, võivad digitaalset soomust ja ohutuvastussüsteeme pakkuvad ettevõtted olla Bideni juhtimisel väga nõutud.
President Trump
Fossiilkütuste fiesta: nafta- ja gaasiettevõtted saaksid nautida potentsiaalselt leebemat reguleerimist ja traditsiooniliste energiaallikate taastumist.
Kaitse- ja kosmosetööstus: kaitsetöövõtjad ja kosmosetööstuse ettevõtted saavad hoogu tänu suurenenud sõjalistele kulutustele ja keskendumisele riiklikule julgeolekule.
Made in America Tootmine: erinevates sektorites tegutsevad kodumaised ettevõtted võivad saada patriootliku pai Trumpi poliitikast, mille eesmärk on turgutada Ameerika tootmist ja vähendada sõltuvust impordist.
Finantsteenuste Kuldvillak: Pangad ja muud finantsasutused võivad Trumpi valdkonna võimaliku dereguleerimise pärast šampanjaklaase kokku kõlistada.
Farmaatsiauuendus: Farmaatsiaettevõtted võivad Trumpi ajal näha rohelist tuld kiiremaks heakskiitmiseks ja väiksemaks kulusurveks, kuigi pikaajalised tervishoiukulud võivad olla punase lipuga.
Kõik sektorid ei tantsi ühtse pilli järgi
Näiteks tehnoloogia ja tervishoid võivad leida poolehoidu mõlema administratsiooni all, kuigi erineva tempoga. Oluline on mõista, et sektoreid mõjutavad ka muud tegurid, näiteks tehnoloogia on tänu tehisintellekti arengule tõenäoliselt jätkuvalt tugeval positsioonil ja kumbki president ei saa seda takistada.
Lainetusefekt: Näiteks võib taristule tehtavate kulutuste suurenemine suurendada nõudlust tarbekaupade ja teenuste järele. Suurenenud investeeringud sõjatööstuskompleksi suurendavad nõudlust metallide järele. Samal ajal avaldab Valge Maja katse mõjutada ravimite hindu ka biotehnoloogiat.
Oma osa on ka maailmaareenil: globaalsed majandustingimused, kaubanduslepingud ja muud välistegurid võivad märkimisväärselt mõjutada tööstusharusid ja varaklasse, olenemata sellest, kes ovaalkabinetis istub.
Mitmekesistamine ja strateegiline mõtlemine on võtmetähtsusega
Oluline on mõista potentsiaalset maastikku ükskõik, millise juhi all. Nägema peab laiemat majanduspilti. Turg on elav, hingav organism, mida mõjutavad paljud tegurid, millest poliitika on vaid üks.
Kas Trumpi näivat kartvat vaid eurooplased või on see üleilmne?
Eurooplased ei ole ainsad, kes muretsevad potentsiaalse president Trumpi pärast 2024. aastal. Kuigi nende murede intensiivsus ja eripära võib geograafiliselt erineda, on kogu maailmas, sealhulgas USA-s endas ja finantsturgudel, palju muret.
Ameerikas läbi viidud küsitlused näitavad, et enamik ameeriklasi, sealhulgas demokraadid ja märkimisväärne osa vabariiklastest, suhtub Trumpi ebasoodsalt. Nii ei kiida 59% ameeriklastest heaks seda, kuidas Trump on endise presidendina tööd teinud, samas kui vaid 38% kiidab heaks.
Trumpi poliitika ja retoorika on põhjustanud tugeva polariseerumise, mille tulemuseks on sügavad lõhed Ameerika ühiskonnas. See muudab tema Valgesse Majja naasmise väljavaade paljudele inimestele ärevuse allikaks, olenemata nende poliitilisest kuuluvusest.
Turu ebakindlus: Isegi finantsturud, mis on traditsiooniliselt keskendunud majanduse põhitõdedele, on väljendanud muret Trumpi võimaliku eesistumise pärast. Tema ettearvamatut poliitikat ja protektsionistlikku kaubanduslikku hoiakut on minevikus seostatud turu suurenenud volatiilsusega ning tasub meeles pidada, et tema säutsud on suutnud turge liigutada.
Trumpi välispoliitikat on iseloomustanud tehingupõhine lähenemine: Trumpile on omane valmisolek traditsioonilistele liitudele väljakutseid esitada. See on tekitanud paljudes riikides muret USA rolli stabiilsuse ja prognoositavuse pärast maailmakorras.
Majanduslik mõju: Trumpi kaubandussõjad on avaldanud negatiivset mõju maailmamajandusele, häirides tarneahelaid ning tõstes hindu tarbijate ja ettevõtete jaoks. Sellise poliitika juurde naasmise väljavaade on paljude riikide, eriti Hiina jaoks murettekitav.
Demokraatlikud väärtused: Trumpi rünnakud demokraatlike institutsioonide ja normide vastu nii kodu- kui välismaal on tekitanud muret demokraatlike väärtuste erosiooni pärast kogu maailmas.
Oluline on märkida, et mitte kõik ei jaga neid muresid. Mõned usuvad, et Trumpi poliitika on olnud USA majandusele hea ja tema lähenemine välispoliitikale on olnud tõhusam kui tema eelkäijatel. Üldine konsensus nii kodu- kui ka välismaal on aga selles, et Trumpi potentsiaalne eesistumine 2024. aastal võib olla märkimisväärne ebakindluse allikas.
2024. aasta valimised on veel kaugel ning kõik võib veel muutuda: Üks, mis on täna selge, on see, et paljud inimesed üle maailma ei võta president Trumpi väljavaadet tõsiselt. Samuti on Trumpiga seotud konkreetsed mured riigiti ja piirkonniti erinevad. Näiteks võivad eurooplased olla rohkem mures tema seisukoha pärast NATO ning Venemaa ja Ukraina suhtes, Aasia riigid aga tema kaubanduspoliitika pärast. Ka meediamaastikul võib olla oma osa avaliku arvamuse kujundamisel Trumpist. Mõned riigid kajastavad Trumpi meedias negatiivsemalt kui teised.
Kuidas võivad USA valimised FED-i ja selle poliitikat mõjutada?
USA valimiste võimalik mõju Föderaalreservile (Fed) ja selle poliitikale on keeruline ja põnev teema, millel on palju erinevaid vaatenurki. Siin on lühike ülevaade peamistest viisidest, kuidas valimised võivad Fedi mõjutada.
Otsene mõju
Föderaalreservi juhtkonna ametisse nimetamine: president nimetab otse Föderaalreservi juhatajate nõukogu esimehe ja mitmed teised liikmed. Need ametisse nimetamised võivad oluliselt mõjutada rahapoliitika suunda, kuna erineva majandusfilosoofia ja prioriteetidega inimesed võivad sellistes küsimustes nagu intressimäärad ja kvantitatiivne lõdvendamine erinevalt läheneda. Samuti mäletame me kõik, kuidas Trump avaldas Twitteri postituste kaudu Föderaalreservi juhile Powellile survet.
Poliitiline surve: Kuigi Föderaalreservi peetakse sõltumatuks, saavad president ja kongress selle otsustele siiski poliitilist survet avaldada. See surve võib olenevalt majanduskliimast ja presidendi programmist olla tugevam, mõjutades potentsiaalselt Föderaalreservi reageerimist kriisidele või poliitilistele muutustele.
Kaudne mõju
Majandusnäitajad: Valimiste tulemus võib mõjutada USA majandust erineval viisil, mõjutades majanduskasvu, tööpuudust ja inflatsiooni. Ühe kandidaadi tugevad majandustulemused võivad muuta Föderaalreservi kalduvamaks rahapoliitikat karmistama (intressimäärasid tõstma), samas kui nõrgem majandus või vähenenud inflatsioonisurve võivad nõuda jätkuvaid kohanemismeetmeid.
Fiskaalpoliitika: Uue administratsiooni fiskaalpoliitika, sealhulgas muudatused maksudes ja valitsuse kulutustes, võivad oluliselt mõjutada majandust ja keskpanga reageeringut. Näiteks võib valitsussektori kulutuste suurenemine majanduslanguse ajal avaldada survet inflatsioonile, mis võib sundida Fed-i intressimäärasid tõstma.
Avalikkuse ettekujutus: avalikkuse ettekujutust Föderaalreservist ja selle poliitikast võib mõjutada ka poliitiline kliima. See võib mõjutada Föderaalreservi võimet oma otsuseid tõhusalt rakendada ja avaldada talle survet oma kurssi kohandada.
Võimalikud stsenaariumid
Järjepidevus: kui võidab praeguse administratsiooniga sarnaste majanduslike vaadetega kandidaat, võib Fed säilitada oma praeguse kursi või teha järk-järgult muudatusi, olenevalt majandustingimustest.
Kui võidab oluliselt erinevate majanduslike vaadetega kandidaat, võib Fed tekkida surve muuta oma kurssi radikaalsemalt, mis toob kaasa võimalikud muutused intressimäärades, kvantitatiivse lõdvestamise ja muude rahapoliitika vahenditega.
Teisest küljest on ebatõenäoline, et Fed riskiks oma mainega ja teeks midagi, mis pole majanduslikult õigustatud. Föderaalreservi tulevikusuuna kujundamisel mängivad rolli majandustingimused, globaalsed sündmused ja alles siis konkreetsed kandidaatpoliitikad. See loomupärane ebakindlus võib tekitada väljakutseid ettevõtetele ja investoritele, kes peavad kohandama oma strateegiaid, et kohaneda rahapoliitika võimalike muutustega. Siiski on oluline meeles pidada, et Fedi peamine eesmärk on saavutada maksimaalne tööhõive, stabiilsed hinnad ja mõõdukad pikaajalised intressimäärad. Ja see eesmärk jääb poliitilisest maastikust hoolimata muutumatuks.
Föderaalreserv tegutseb suure läbipaistvusega ning edastab oma poliitikaotsused ametlike avalduste, pressikonverentside ja koosolekute protokollide kaudu. See võimaldab turgudel ja avalikkusel olla kursis poliitika suunaga.
2023. aasta novembris näitas Janus Hendersoni uuring 1000 USA investori seas, kes on investeerinud rohkem kui 250 000 USA dollariga, et iga teine investor on väga mures USA valimiste mõju pärast.
Valimised puudutavad investoreid rohkem kui inflatsioon, majanduslanguse oht, intressimäärade tõus või aktsiaturgude negatiivne areng. Selle põhjuseks on ilmselt see, et 2024. aasta valimised võivad olla pöördeline hetk, kuna rivaalitsemine mõjutab globaalset geopoliitilist tasakaalu.
Ukrainale on saadetud 75 miljardit dollarit
Välissuhete nõukogu andmetel on Kongress Bideni administratsiooni ajal saatnud Ukrainale umbes 75 miljardit dollarit. Vaatamata vabariiklaste täiendava rahastamise taotluse blokeerimisele kordas Biden eelmisel kuul oma kavatsust abi andmist jätkata. Mõned kandidaadid, nagu Ron DeSantis ja Vivek Ramaswamy, on aga väitnud, et Kiievi rahaline toetamine ei tohiks olla USA prioriteet. Washingtoni keeldumine sekkuda Ukraina konflikti võib tugevdada Venemaad ja Hiinat, pannes aluse ülemaailmsele geopoliitilisele kriisile, mis võib kahjustada maailmamajandust ja mõjutada aktsiahindu. Vastus küsimusele, kas USA jätkab Ukraina rahastamist ja toetamist, sõltub suuresti valimistest ning Venemaale ja Hiinale saadetavad signaalid on olulised pikaajalise majanduse stabiilsuse ja kasvu seisukohalt. See olukord on ettevõtete ja majanduse pikaajaliste rahavoogude jaoks väga oluline, seega on see ilmselt kõige olulisem valimisteema.
Ajaloolised andmed näitavad aga, et turud on presidendivalimiste aastatel kaldunud tõusma, kusjuures S&P 500 on alates 1928. aastast registreerinud positiivset tootlust 24-st valimisaastast 20-l ehk 83,3% ajast. Keskmine tootlus neil valimisaastatel oli 11,58%.
Lühiajaline volatiilsus versus pikaajaline trend: Valimised võivad tõepoolest põhjustada olulisi, kuid sageli ajutisi turukõikumisi. Investorite hirm või entusiasm kandidaatide ja võimalike poliitikate suhtes võib lühiajaliselt tuua kaasa järske kõikumisi. Need ajutised šokid ei tohiks aga rööpast välja lüüa usaldusväärset investeerimisstrateegiat, mis põhineb hajutamisel, varade jaotamisel ja pikaajalistel põhinäitajatel.
Ülereageerimine ja meediakära: Poliitilised kampaaniad ja neid ümbritsev meedia võivad olla täidetud emotsionaalse retoorika ja dramaatiliste ennustustega. Investorid, kes tuginevad ainult sellele teabele, võivad olla altid ülereageerima ja teha impulsiivseid halbu otsuseid lühiajaliste murede põhjal.
Poliitika mõju on sektoriti erinev: erinevad majandusharud ja varaklassid reageerivad poliitikamuudatustele erinevalt. Mõned sektorid võivad konkreetsest poliitikast märkimisväärselt kasu saada, samas kui teised võivad silmitsi seista väljakutsetega. Lai ja mitmekesine portfell võib leevendada valimistulemustest tingitud valdkondlikke häireid.
Keskendu põhitõdedele ja riskijuhtimisele!
Hea investeerimisstrateegia rõhutab tugevaid põhialuseid, ettevõtte tulemuslikkust ja riskijuhtimist. Kui teie portfellis on hästi juhitud ettevõtteid, millel on tugev finantsseisund ja kasvupotentsiaal, ei mõjuta ajutine poliitiline müra seda tõenäoliselt oluliselt.
Ajalooline vaade: Ajalooliste andmete uurimine võib anda kindlustunde. Eelmised valimised on põhjustanud turu volatiilsust, kuid pikaajalised suundumused viitavad sageli sellele, et hästi hajutatud pikaajalised investeerimisstrateegiad viivad lõpuks eduni, olenemata sellest, kes presidenditoolil istub.
Freedom24 on investeerimisplatvorm väärtpaberite, aktsiate, fondide ja muuga kauplemiseks, mis sobib iOS- ja Android-operatsioonisüsteemidega nutitelefonidele ja tahvelarvutitele. Selle loojaks on Euroopa maakler Freedom Finance Europe Ltd, mis kuulub valdusfirmasse, mille aktsiad on noteeritud Nasdaqi börsil. Ettevõttel on esindused USAs, Saksamaal, Poolas, Hispaanias, Kreekas, Prantsusmaal, Küprosel, Kasahstanis, Ukrainas, Aserbaidžaanis ja Armeenias. Ettevõte plaanib peagi avada oma esinduse Tallinnas.
Uuri lisaks:
freedom24.comSeotud lood
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings
tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.