Artikkel
  • Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail

    Telia MeetupFoto: HARRY TIITS

    30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.

    Käesoleva aasta veebruaris purunes negatiivne rekord, kui Eesti küberruumis leidis aset senise ajaloo enim küberründeid. Järgnevatel aastatel tabab Eesti ja teiste EL-i riikide õigusruumi digitaalset tegevust, andmekasutust, keskkonnajuhtimist- ja arvestamist puudutav õigusaktide tsunaami. Samal ajal areneb valguskiirusel edasi tehisintellekt ja niisama kiiresti suurenevad ka sellest tingitud riskid. Eelnevaid teemasid silmas pidades on IT-efektiivistamine Eesti ettevõtetes võtmetähtsusega, tagades konkurentsivõime ja tõhustades äriprotsesse ka keerulistel aegadel. Neil ja paljudel teistel aruteluteemadel on võimalik kaasa lüüa juba kuuendat korda toimuval Telia MeetUpil.

    Näited teemadest, mida MeetUpil käsitletakse:

    • Kestlikkuse uued normid ja õigusruumi väljakutsed ettevõtetele

    • AI tänased tegelikud kasutusvõimalused ja kuhu oleme teel?

    • Küberruumi tänane olukord ja homsed mured – millele keskenduda ja kuidas ennast ette valmistada?

    Sündmus on jaotatud teemaplokkidesse ning huvitavaid arutelusid ning seminare jagub nii ettevõtete juhtidele, IT juhtidele kui ka spetsialistidele. Üritus toimub samaaegselt nii Tallinnas kui ka Narvas.
    Lisaks on oodata ka esinduslikku väljapanekuala, kus tehnoloogia viimaste trendidega tutvuda.
    Tule Telia MeetUpile ja saa osa inspireerivast päevast, mille raames toimub ligi 40 põnevat seminari. Üritus on kõigile huvilistele tasuta, kuid kohtade arv on piiratud.

    Registreeru Telia MeetUpile: pakkumised.telia.ee/meetup

    Koos andmesidemahtudega kasvavad ka küberriskid
    Eesti telekommunikatsioonisektor käib ülejäänud maailmaga igati sama sammu ja nõudlus veelgi parema ja kiirema ühenduse järele kasvab katkematult. Viimase nelja aastaga (2019-2023) on Telia võrkudes (nii mobiili- kui ka interneti püsivõrgus) liikuvad andmemahud suurenenud üle kahe korra ning alates 2015. aastast on toimunud ainuüksi mobiilivõrgus koguni 20-kordne andmemahtude kasv.
    Mis loob nii kiire kasvu? 2023. aasta Ericsson Mobility raport toob välja kolm tegurit, mis toetuvad internetiühenduste järjest suurenevale mahujanule. Esmalt on meie käsutuses järjest võimekamad seadmed, mille iga uuendusega areneb see, kuidas ja kus me neid kasutame.
    Teisena mängib olulist rolli järjest suurema mahuga sisu, olgu selleks siis voogedastuskeskkonnad või videokoosolekute rakendused, mida tarbitakse kodudes ja kontorites. Kolmas komponent on võrgu järjest arenevad võimalused. Interneti puhul on endiselt suurima potentsiaaliga optilise kaablivõrgu suutlikkus.
    Mobiilivõrku kasutavate seadmete hulk kasvab kordades kiiremini kui näiteks uute klientide lisandumine. Siin mängivad taaskord suurt rolli ettevõtted, mille tegevused muutuvad automatiseerimise ja digitaliseerimise tulemusel järjest enam võrgupõhiseks.
    Telia MeetupFoto: HARRY TIITS
    Võrguliikluse eri dimensioonid
    Lisaks inimeste ja organisatsioonide aktiivsele digielule on asjade internetil võrguliikluse kasvus aina suurem roll, kuigi selle valdkonna tegelikku mastaapi ning kasutegurit meist enamik ei tunneta. Kui alguses maaliti asjade internetist pilt, mille järgi kõik meie kodumasinad hakkavad omavahel suhtlema (külmkapp räägib, milline toiduaine on otsakorral), siis tegelik kasutusvaldkond on kujunenud märkamatult mugavuselemendiks.
    Tihtipeale võtame juba iseenesest mõistetavana, et autoga parklasse jõudes avaneb automaatselt tõkkepuu, et saame oma telefoni abil juhtida ja jälgida oma koduseid seadmeid, näiteks robotmuruniidukit, küttesüsteeme, sauna ja valvekaamerat, või et meie elektri- ja gaasiarvestid edastavad igakuiseid näite ilma inimese sekkumiseta. Elustiil on muutunud sedavõrd tempokaks, et samaväärset mugavusteenust soovitakse kõigisse seadmetesse, nii telefoni, koduarvutisse kui ka telerisse. Seeläbi kasvavadki mahud interneti püsivõrkudes ja mobiilivõrkudes.
    Lähiaastatel läheb telekommunikatsioonifirmadel oluline osa ressursse mobiilside uusima põlvkonna ehk 5G võrgu rajamisse. 5G täielikku potentsiaali pole Eesti kliendid veel näinud, kuna võrgu arendamine on alles käimas ning uusi kasutusvõimalusi ja 5G tehnoloogia toel toimuvat arenguhüpet tunneme alles lähiaastatel. Praegu loome selleks eeldusi.
    Ericssoni hinnangul suureneb ülemaailmne 5G kasutajate arv 2029. aastaks kokku 5,3 miljardini ning mobiilse interneti keskmine kasutusmaht tarbija kohta kerkib tänaselt 21 gigabaidilt 56 gigabaidini kuus. Selle aluseks on prognoos, et 5G võrk saavutab maailmas 85-protsendilise katvuse. Eestis jõuame selleni ilmselt juba oluliselt varem.
    Aktiivse kasutusega kasvavad ka riskid
    Interneti võidukäigul on ka varjukülgi, neist suurim turvalisuse küsimus. Kui meie tänavatel võib üldjuhul olenemata kellaajast julgelt ringi liikuda, kartmata langeda kuriteo ohvriks, siis sama ei saa kahjuks öelda digiruumi kohta. Ühelt poolt on vaja pidevalt parandada inimeste ja ettevõtete teadlikkust, teisalt aga välja töötada reaalseid lahendusi erinevate petuskeemide ja küberrünnakutega võitlemiseks. Riigi Infosüsteemi Ameti andmetel moodustavad hetkel suurema osa Eesti kasutajate küberriskidest eraisikute vastu suunatud õngitsuslehed, mille puhul aitab riske maandada eeskätt kõrgem teadlikkuse tase.
    Järgnevatel aastatel prognoosime suurt kasvu organisatsioonide vastu suunatud pahavara kasutamisele ja erinevatele küberrünnakutele, mis mõjutavad kogu ühiskonna toimimist ja toimepidevust. Selliste rünnakute tähtsus ajas vaid kasvab, olles korrelatsioonis digitaalse eluolu mõõtmete ja mahtudega. Toimepidevuse tagamine nii küberruumi kui ka füüsilise maailma tormituultes on midagi, mis võtab järgmisel kümnendil väga suure tüki telekomivaldkonna investeeringutest ning määrab, keda peetakse usaldusväärseks ja kvaliteetseks teenusepakkujaks.
    Inimeste ootus, et tuba oleks soe, kraanist jooksev vesi puhas ja andmeside toimiks tõrgeteta, jääb muutumatuna kehtima ka järgnevateks aastakümneteks.
    Holger Haljand, Telia Eesti juhatuse esimees
  • Hetkel kuum
Kaire Uusen: palk üksi ei näita enam eriti midagi
Avalikus sektoris peaks palk olema kindlasti avalik ja kõvasti kasu oleks selgetest palgatasemete andmetest ka erasektoris, aga ajal, mil teenimisvõimalusi on järjest rohkem, sõltub puhtalt palgast üha vähem, kirjutab palgakorralduse asjatundja Kaire Uusen.
Avalikus sektoris peaks palk olema kindlasti avalik ja kõvasti kasu oleks selgetest palgatasemete andmetest ka erasektoris, aga ajal, mil teenimisvõimalusi on järjest rohkem, sõltub puhtalt palgast üha vähem, kirjutab palgakorralduse asjatundja Kaire Uusen.
Apple plaanib USA ajaloo suurimat aktsiate tagasiostmist
Micorsofti järel maailmas suuruselt teine börsiettevõte Apple teatas USA kõigi aegade suurimast aktsiate tagasiostmisest. Varem on ettevõtte suurima väärtusega aktsiate tagasiostmine jäänud 100 miljardi dollari juurde ning see toimus 2018. aastal.
Micorsofti järel maailmas suuruselt teine börsiettevõte Apple teatas USA kõigi aegade suurimast aktsiate tagasiostmisest. Varem on ettevõtte suurima väärtusega aktsiate tagasiostmine jäänud 100 miljardi dollari juurde ning see toimus 2018. aastal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Raimo Ülavere: vaktsineeri ennast perfektsionismi vastu. Järjekindel piisavalt hea on parem kui perfektne
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Bolt teeb veel ühe sammu IPO poole, varub 220 laenumiljonit
Bolt Technology on taganud 220 miljoni euro suuruse krediidiliini, mis aitab Eesti mobiilsusettevõtte sõnul valmistuda avalikuks pakkumiseks, kirjutas Bloomberg.
Bolt Technology on taganud 220 miljoni euro suuruse krediidiliini, mis aitab Eesti mobiilsusettevõtte sõnul valmistuda avalikuks pakkumiseks, kirjutas Bloomberg.
Ametnike palga TOP: kõige kõrgem aastatulu küündis üle 100 000 euro
Kui üle-eelmisel aastal teenis kõige kõrgemat kogutulu riigi infosüsteemi ameti peadirektor Margus Noormaa veidi üle 94 000 euro, siis mullu jõudis aastatulu üle 100 000 euro.
Kui üle-eelmisel aastal teenis kõige kõrgemat kogutulu riigi infosüsteemi ameti peadirektor Margus Noormaa veidi üle 94 000 euro, siis mullu jõudis aastatulu üle 100 000 euro.