Kullaturg on enne jaanipäeva rahunemas. Kas tõus jätkub augustis?

Kulla hind tõusis mais dollarites kokku 1,8 protsenti ja lõpetas kuu 2327 dollaril. Ühtlasi saavutas kuld 20. mail ka uue hinnarekordi – päeva tipphind oli 2450 dollarit, sulgumishind 2425 dollarit. Sellega ületati aprilli keskpaiga rekordid. Pärast seda tabas kulda hinnalangus ning 5. juuniks kaupleb kuld 2340 dollaril untsist.

Eurodes tõusis kuld mais kokku vaid 0,2 protsenti, 2145,6 euroni. 6. juuniks kaupleb kuld 2150 euro juures. Kuld tõusis eurodes vähem kui dollarites, sest euro kurss on viimase paari kuu jooksul dollarisse tugevnenud.

Kullaturgu on aina enam mõjutamas tugev füüsiline nõudlus, eelkõige Aasiast. Tänavu oleme näinud, kuidas lääne investorite mõju kullaturul on vähenenud ning aina rohkem kujundavad seda Hiina, India ja teiste arenevate riikide investorid. Kullale on tuge pakkunud ka olukorra kiire halvenemine USA rahanduses ning geopoliitiliste pingete teravnemine Lähis-Idas.

Kullaturg on pärast kevadist hinnatõusu konsolideerumas (külgsuunas kõikumas) ning ootan, et see kestab veel mõned kuud, sest turg tõusis kevadel lihtsalt nõnda kiiresti. Ka ajalooliselt on juuni ja juuli olnud kullaturul pigem rahulikud.

Tõusutsükli jätkumist võime näha aga augustis ja septembris, mil Indias toimub seoses Diwaliga rohkem hooajalist ostmist. Ajalooliselt on olnud august ja september lisaks jaanuarile kullaturul aasta parimad kuud.

Samuti on esimesel sügiskuul oodata Föderaalreservi esimesi intressikärpeid, mis peaks kullale positiivselt mõjuma. Tõsi, kullaturgu mõjutavaid faktoreid on lisaks eelpool nimetatule palju. Seega turu ajastamise osas tuleks olla pigem ettevaatlik.

Kõige suuremat mõju omavad kulla hinnale nüüd Aasia investorid. Selle aasta esimeses kvartalis ostsid keskpangad jälle rekordiliselt kulda, vaatamata sellele, et kulla hind hakkas märtsis kiiresti tõusma. Hiina jaeturu nõudlus ja investorite aktiivsus börsidel on samuti järsult kasvanud.

Keskpangad ostsid esimeses kvartalis kokku 290 tonni kulda, mis on kõrgeim esimese kvartali näitaja alates 2000. aastast, mil Maailma Kullanõukogu kvartaalseid andmeid koguma hakkas. Eelmine rekord pärineb 2023. aastast, mil keskpangad ostsid aasta esimese kolme kuuga 286 tonni kulda. Võrreldes viimase viie aasta kvartaalse keskmisega (171 tonni) osteti 69 protsenti rohkem kulda.

Kullaostjate seas olid esimeses kvartalis suurimad ostjad Türgi, Hiina, India ja Kasahstan. Hiina ja India jaeturu nõudlus oli samuti väga tugev. Riigi investorite nõudlus investeerimismüntide -ja kangide järele tõusis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 66 protsenti, 113 tonnini.

Sellest annab märku ka asjaolu, et Hiina kullaga tagatud börsil kaubeldavatesse fondidesse toimus aprillis suurim sissevool alates 2014. aastast, mil andmeid koguma hakati. Samuti on aktiivsus Shanghai kullabörsil (SGE) tõusnud pikaajalise keskmisega võrreldes viis korda kõrgemaks.

Esimese kvartali globaalse kullanõudluse kohta saab pikemalt lugeda siit. Sellest, kuidas Hiina kullaturu mängureegleid muudab ning USA riigivõlakirju müüb, saab lugeda siit.

Oodatakse, et Euroopa Keskpank vähendab sellenädalasel kohtumisel intressimäärasid 25 baaspunkti (0,25 protsendipunkti) võrra, 4,25 protsendini.

Ameerika Ühendriikides on olukord mõnevõrra teistsugune. Föderaalreservi hinnangul on inflatsioon jätkuvalt liiga kõrge, majanduskasv ning tööturu olukord on keskpanga jaoks aga piisavalt heas seisus. Selle tõttu on oodatud intressikärped ajas järjest edasi lükkunud. Nüüd ootavad turuosalised, et esimene intressikärbe toimub alles septembris.

Alates eelmise aasta sügisest on euro kurss dollari suhtes liikunud pigem külgsuunas. Tõsi, viimase paari kuu jooksul on euro dollarisse pigem kallinenud. Kuna Euroopa Keskpank on oma rahapoliitikat aga juba sellel nädalal lõdvendamas, siis tõenäoliselt on oodata survet ka euro kursile. Kui ühes regioonis on intressimäärad kõrgemal kui teises, hakkab tootlust otsiv kapital voolama kõrgema intressiga regiooni või riiki.

Kui euro kurss uuesti langema hakkab, siis tähendab see, et kullal läheb eurodes mõõdetuna paremini kui dollaris. Sellega kaasneks arvatavasti ka dollari kursi tugevnemine, mis on traditsiooniliselt omakorda mõjunud kullale halvasti. Samas pole viimase poole aasta jooksul see seos enam kehtinud ning kuld on märgatavalt tõusnud ka ajal, mil dollar on tugevnenud. Samamoodi on vähenenud ka USA reaalintresside mõju kulla hinnale, millest kirjutasin pikemalt kullaturu märtsi ülevaates.

Jätkuvalt olen seisukohal, et kulla hind kaupleb tänavu vahemikus 2300-3000 dollarit. Keskpikas perspektiivis (1-2 aastat) ootan tõusutsükli jätkumist, mis võiks viia kulla hinna lähedale 3000 dollari tasemele. Kuna fundamentaalne pilt on praegu kullaturul viimase kümnendi tugevaim, siis väga suuri langusi enne 2800-3000 dollari taseme saavutamist ma ei oota. Kui just fundamentaalses pildis midagi drastiliselt ei muutu.

Seega pakuvad 5-10 protsendilised langused turul minu hinnangul häid ostukohti. Lühiajaliselt on kulla hinna toetustase 2275-2300 dollari vahemikus, mis võiks pakkuda atraktiivset sisenemiskohta. Kui kulla hind peaks selle taseme aga läbima, on järgmine väga tugev toetus 2000-2080 dollari tasemel.

Langus 2000-2080 dollari tasemeni võiks minu hinnangul toimuda juhul, kui läänemaailma peaks tabama majanduslangus või finantskriis, mis sunnib finantsinstitutsioone likviidsuse tõstmiseks kulda müüma. Seda nägime nii 2008. kui ka 2020. aasta kriiside ajal. Sellele on tavapäraselt järgnenud reeglina aga kiire hinnatõus.