Merita pank kasvab veelgi

Aranko seisukoha järgi on küsimus selles, kas lähtuda riiklikust või rahvusvahelisest, Euroopa perspektiivist. Loomulikult ta leiab, et on pankade enda asi otsustada oma arengusuuna üle, kuid sellele vaatamata näeb ta pangale paremaid arenguvõimalusi Stockholmis, Kopenhaagenis ja Peterburis kui Helsingis või Oslos.

Soome riigile kuuluv Postipankki on pärast ebaõnnestunud derivaattehinguid New Yorgi börsil sattunud suurtesse majanduslikesse raskustesse ega suuda maksta riigilt saadud lisakapitali intresse.

Küsimusele, kas Postipankki ei peaks minema Merita panga koosseisu, ei soovi Aranko vastata. Ta eelistab ka mitte kasutada sõna «pangakriis» Soome panganduse praeguse olukorra kohta.

«Kriis tähendab, et olukord on kontrolli alt väljas. Kuid Soomes on see praegu igal juhul kontrolli all. Vaadates Põhjamaade seisukohalt, on Soome pankadel hea likviidsus,» väitis Jorma Aranko. Puuduseks on ainult nende vähene rentaablus, vaatamata sellele, et palju on juba ära tehtud. Pangatöötajate arvu on 1989. a 53 000-lt vähendatud 35 000-le ja tuhandeid pangafiliaale on suletud, kuid sellest on ikka veel vähe.

Pankadele tekitab probleeme ka see, et ei Soome firmad ega eraisikud soovi praegu laenu võtta. «Traditsiooniliselt peaks majandusliku kasvuga kaasnema laenude suurenemine. Kuid ehkki Soomes rahvamajanduse kogutoodang kasvab praegu viis protsenti aastas, on samal ajal laenude osa vähenenud,» seletas Aranko.

Aranko on seisukohal, et Soome pangaprobleemid tuleks igal juhul lahendada praeguse majandusliku tõusu ajal, sest majandusliku seisaku saabudes on seda tunduvalt raskem teha. KL