Sotsiaalministeeriumi infotehnoloogia osakonna juhataja Ruth Ääremaa sõnul väljendas sotsiaalministeerium eelmisel nädalal sellesisulist seisukohta sotsiaalkindlustusameti direktorile Ado Viigile, kes on üks projekti peamisi initsiaatoreid.
Ado Viigi kinnitusel ei ole haigekassa üritanud soosida ühtegi firmat teise ees. Tema sõnutsi on oluline vaid see, et haigekassades kasutatavad meditsiinilise tarkvara programmid oleksid ühildatavad raviasutuste omadega.
«Microlinkil on lihtsalt välja kujunenud üle-eestiline teenindusvõrk,» lausus Viik. Tema väitel ei ole sellist võrku Eestis ühelgi teisel riistvara müüval firmal.
Keskhaigekassa plaani kohaselt toetataks raviasutusi tark- ja riistvara ostmisel 15,5 miljoni kroonise sihtotstarbelise laenuga. Keskhaigekassa pakkus raviasutustele välja kasutada Microlinki ja Medisofti tooteid.
Keskhaigekassa projekti eesmärk on toetada korda, kus temaga lepingulistes suhetes olevad raviasutused esitaksid osutatud teenuste arved haigekassale magnetinfokandjatel.
See aitaks haigekassadel sotsiaalkindlustusameti direktori Ado Viigi sõnul säästa ligi 300 miljonit krooni aastas, kuna väheneksid vigaselt esitatud raviarvetest tulenevad põhjendamatud väljamaksed.
Haigekassa projekti kohaselt saaksid raviasutused vajalikud tehnilised vahendid soetada protsendita laenu abil, mida haigekassa hakkaks hiljem maksma raviasutuste osutatud teenustele minevast summast.
Seotud lood
Hiljuti miljonäristaatusesse jõudnud investor Rahakratt hoolimata finantsvabadusest priiskama ei kuku – luksusautode kollektsiooni omamise asemel sõidab ta ringi rendiautoga ning seetõttu pole ta ka eriti kursis palju furoori tekitanud automaksuga.