Raudteel lõpeb ristsubsideerimine

Parbo Juchnewitsch lausus, et kuna kava kohaselt luuakse reisi- ja kaubavedude korraldamiseks eraldi tütaraktsiaseltsid, saab lõpetada kahjumiga töötava reisivedude ristsubsideerimise ning vabanevate vahenditega finantseerida teisi olulisi projekte.

Juchnewitschi kinnitusel läks eelmisel aastal reisiveo kahjude katteks 150 miljonit krooni, see raha oleks tulnud investeerida raudtee remontimisse ning uute vedurite ostmisse.

Tema hinnangul tuleks Eesti Raudteesse investeerida ligi 3 miljardit krooni. Ainuüksi raudteesse endasse tuleks investeerida 500 miljonit krooni, tegelik vajadus oleks ligi miljard krooni.

Suurematest projektidest, kuhu tuleks veelgi investeerida, nimetas Juchnewitsch vedurite ostmist ja signalisatsioonisüsteemi. Eesti Raudtee varade bilansiliseks väärtuseks hindab ettevõte ise umbes 400 miljonit krooni, kuid reaalseks turuväärtuseks ligi miljard krooni. Ettevõtte eelmise aasta käive oli ligi 800 miljonit krooni, millest enamik tuli transiitvedude arvel.

Juchnewitschi kinnitusel ei ole läbirääkimised linnalähireisijate veo korraldamiseks mõeldud varade üleandmiseks Tallinna linnavõimudega edenenud. Arutelu selle üle algas linnavõimudega juba endise linnapea Jaak Tamme ajal. «Lepiksoni-aegse linnavalitsusega kohtuti minu andmetel vaid korra,» lausus Juchnewitsch.

Juchnewitsch ütles, et kuigi erastamisele kavatsetakse panna ka Eesti-siseste kauba- ja reisivedudega tegelev AS Edelaraudtee, ei pea ta selle erastamist eriti perspektiivikaks.

Seni on Eesti Raudtee erastamise vastu huvi tundnud USA kompanii Omni Trax, Suurbritannias ehituse vallas tegutsev Laing Ltd ja üks Rootsis raudtee alal tegutsev ettevõte.