Riigikontroll paneb Sarneti pädevuse kahtluse alla

Riigikontroll pani kahtluse alla Väino Sarneti pädevuse võtta ilma erastamisagentuuri nõukogu nõusolekuta erastamislepingutes varalisi kohustusi ja jätta lepingutesse lülitamata ostjate lubatud kohustusi, millega erastamisagentuuri nõukogu oli otsuse tegemisel arvestanud.

Riigikontroll leidis ka, et erastamisagentuuri peadirektor muutis erastatava vara koosseisu, loobus erastamisagentuurile esitatud pakkumisgarantiide sissenõudmisest või erastamislepingutes fikseeritud varalistest õigustest.

Riigikontroll tegi etteheiteid ka majandus- ja rahandusministeeriumile ning nende haldusalas olevatele asutustele.

Majandusministeerium tegi omatulu saamiseks korduvalt ebakorrektseid tehinguid, nentis riigikontroll. Nii toimus ASi Eesti Tubakas aktsiate võõrandamine vastuolus erastamisseadusega ja selle eest laekunud raha ei kasutatud seaduse järgi, väidab riigikontrolli aruanne.

Pärnu masinatehase tervikvara müüdi korda eirates 2,6 miljoni krooni eest, enne anti see üle ühele eraõiguslikule isikule, on kirjas aruandes. Balti laevaremonditehase rendile antud vara väljaostu eest laekunud 1,7 miljonit krooni käsitleti omatuluna, millelt ei kantud valitsuse määruse kohaselt eraldisi riigieelarvesse, leidis riigikontroll. Suuri puudusi avastas riigikontroll ka raamatupidamisarvestuse korraldamisel.

Energeetikale antud välisabi kasutamisel selgus, et välisabi oli osutatud nii riigi- ja munitsipaalasutustele kui erafirmadele. 1991.--1995. aastal suunati Eesti energeetikasse välisabi 123,2 miljonit krooni.

RASi Elumaja kontrollimisel tõdes riigikontroll, et ettevõtte direktor oli seisukohal, et ta võib asustamata eluruume anda üürile ükskõik kellele. Riigikontroll nägi Elumaja direktori tegevuses ametialase kuriteo tunnuseid ja edastas kontrollimaterjalid politseile. Politsei keeldus aga kriminaalasja algatamast, sama meelt oli ka prokuratuur.

Rahandusministeeriumi haldusalas oleva kindlustusinspektsiooni järelkontrolli käigus ilmnes, et inspektsiooni finantseeriti tema kontrollitavate kindlustusseltside rahast, kuigi seaduse järgi on inspektsioon riigieelarvest finantseeritav riigiasutus.

Küsitavaks tunnistas riigikontroll ka maksuametile valitsuse reservfondist 6,4 miljoni krooni eraldamist ja selle kasutamist.

Tolliameti keskaparaadi majanduskulud ületasid 1994. aastal kinnitatud eelarvet 40,8 protsenti ja lähetuskulud 11,4 protsenti. Tulumaksuseadust ja sotsiaalmaksu reguleerivaid õigusakte eirates oli erisoodustustena väljamakstud raha jäetud maksustamata 66 300kroonise tulumaksu ja 25 500 krooni suuruse sotsiaalmaksuga. Tolliamet jättis riigieelarve tuludesse üle kandmata 46 300 krooni.

Riigikontroll avastas eelmisel aastal korraldatud 161 kontrollimisel 533 õigusaktide rikkumist, 106 miljoni krooni ebaseaduslikku kulutamist ja 163 miljoni krooni riigieelarvesse maksmata jätmist või raha tagastamata jätmist. Riigikontrolli ülalpidamiskulud olid eelmisel aastal 12,1 miljonit krooni, millest 65,5 protsenti läks personali töötasudeks.