Pirita linnaosavalitsuse halduskogu maareformikomisjoni esimees Robert Vill ütles, et aastane maksupikendus ei ole piisav. Tallinnas sõlmitakse tema kinnitusel 70 ostueesõigusega maa erastamislepingut kuus, erastamisavaldusi on esitatud aga kokku ligi 17 000. «Igaüks võib teha oma järeldused, kui kaua maareform veel kestab,» sõnas Vill.
Vill lisas, et ka praegune seadusemuudatus ei olnud riigile meeltmööda. «Ainuüksi maakasutusmaksust oleks Tallinna linnalt riigi lisaeelarvesse laekunud ligi 50 mln krooni,» väitis Vill.
Riigikogu võttis eelmisel aastal vastu seaduse, mille kohaselt pidid need inimesed, kellel on maa erastamata, maksma käesoleval aastal maa eest nii maamaksu kui maakasutusmaksu.
Pooles ulatuses vabastati maakasutusmaksu tasumisest inimesed, kes jõudsid enne aastavahetust ettemaksu EVPdes ära teha. Aasta lõpus muutis riigikogu seadust ja pikendas maakasutusmaksust vabastamise tähtaega kuni 1999. aastani.
Ostueesõigusega erastamise avalduste vastuvõtmise tähtaeg lõppes eelmisel nädalal ja 1. jaanuariks pidid kõik maakasutajad olema oma erastamisavalduse esitanud. Erastamisavaldust mitteesitanud peavad leppima sellega, et nende kasutuses olev maa jääb riigi omandisse ja nende kasuks seatakse hoonestusõigus. Omanik saab seda maad küll edasi kasutada, kuid teistel alustel.
Robert Vill selgitas, et see seadusesäte ei puuduta neid inimesi, kes omandavad eluhoone pärast 1. jaanuari 1998. «Nemad saavad avalduse ostueesõigusega maa erastamise kohta esitada pärast hoone omandamist,» lisas ta.
Seotud lood
Kaubanduse mahud näitasid oktoobris juba kerget tõusu ja mõõnaaeg on ületatud, leiab LHV panga kaupmeeste makselahenduste juht Indrek Kaljumäe. Seda enam tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata e-makselahenduste võimekusele.