Meeliste rääkis, et 1996. aastal, kui maa erastamist Tallinnas korraldas veel Harju maavalitsus, sõlmis erastamisagentuur ainuüksi detsembri jooksul Tallinnas asuvate erastatud ettevõtetega 59 maa ostu-müügilepingut. Möödunud aastal suudeti sõlmida aga ainult 60 lepingut. Meeliste sõnul on põhjus maa erastamise delegeerimine Tallinna linnavalitsusele.
Maavanemad võivad maa erastamise delegeerida kohalikule omavalitsusele ja Meeliste sõnul on selline samm mõnes kohas ennast ka õigustanud. Tallinna puhul tähendas see aga vähemalt ettevõtetele maa erastamisel suurt tagasilööki ja kogu protsess on muutunud märgatavalt ebaefektiivsemaks, lisas ta.
Majandusminister ja erastamisagentuuri nõukogu esimees Jaak Leimann teatas eile, et riik tahab sel ja järgmisel aastal veel kinnitamata erastamiskava kohaselt tõhustada maa erastamist.
Erastamiskavas on seatud eesmärgiks, et erastamisagentuur sõlmib kummalgi aastal vähemalt 700 maa ostu-müügilepingut. Möödunud aastal sõlmis erastamisagentuur 264 maamüügi lepingut, 1996. aastal aga vaid 169 lepingut.
Mati Meeliste ütles, et kui kohalikud omavalitsused suudaksid oma töö muuta kiiremaks ja efektiivsemaks, võiks erastamisagentuur maa müügi erastatud ettevõtetele lõpetada juba käesoleval aastal. «Põlva maakonnas ja ma arvan, et ka Viljandis, nii see juhtubki,» lisas ta.
Meeliste kinnitas, et erastamisagentuur võiks töömahtu veelgi suurendada ja agentuurile võiks seada ülesandeks kõigile juriidilistele isikutele maa erastamise. Praegu tegeleb erastamisagentuur maa müügiga ainult erastatud ettevõtetele.
Sellise ettepaneku tegi sügisel valitsusele ka Jaak Leimann, kuid valitsuse liikmed seda ei toetanud.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”