«Meie edu on odav energia, puitkiudplaadi omahinnast moodustab ligi kolmandiku soojusenergia, tsiteeris Repo Vabrikute juhatuse esimees Rein Kuusmik vastust dumpingusüüdistusele.
Repo Vabrikud investeeris eelmisel aastal 7 miljonit krooni uude aurukatlasse, mis valdavalt plaadi tootmisel tekkivaid puidujääke põletab.
Dumpingusüüdistuse seitsme riigi plaaditööstuse aadressil esitas Euroopa komisjonile kaheksa Euroopa Liidu suurtootjat eelmise aasta novembri algul. Peale Repo Vabrikutele süüdistavad Euroopa Liidu tootjad dumpingus Brasiilia, Bulgaaria, Leedu, Läti, Poola ja Venemaa plaaditööstusi.
Dumpinguks nimetatakse kauba eksporti ja müüki alla tegeliku väärtuse teisel maal, mis põhjustab või ähvardab põhjustada sealsele tööstusele olulist kahju või takistab oluliselt teise maa tööstuse arengut, kusjuures kauba tegelikuks väärtususeks arvestatakse tema väärtus eksportija koduturul.
«Kaebuses märgivad nad ise, et ei ole investeerinud, sest on äraootaval seisukohal, sest Ida-Euroopast tuleb nii odavat plaati,» ütles Kuusmik. Eelmisel kümnendil dumpingutõestamise tagajärjel teistele riikidele kehtestatud topelttollide najal puhkasid Euroopa suurtootjad aastaid, lisas ta.
Kaebuses märkisid Euroopa suurtootjad, et põhikahju on tekitatud kuni 1995. aastani, mis Repo Vabrikuid ei puuduta, ütles Kuusmik. Repo Vabrikud erastas endise Püssi puitplaatide kombinaadi 1995. aasta jaanuaris, mil tehas taaskäivitus.
Repo Vabrikud saatis vastuse Euroopa komisjonile eelmise reede õhtul. Esmaspäeva hommikul saatis ettevõte veel teise vastuse välisministeeriumi diplomaatilise postiga.
Vastusele plaadi hinna kujunemise arvutustest on lisatud ka Eesti välisministeeriumi toetuskiri. «Eesti valitsus ei kavatse Euroopa Liidu tootjate puitkiudplaadile kehtestada tolle ega mahupiiranguid, ei kasuta mingeid ekspordi piiranguid ega toetusi ja ei kasuta hinna kontrolli. Eesti valitsus ei toeta ühegi subsiidiumiga puitkiudplaadi tootmist,» teatas välisministeerium.
Ühena kaebuse esitanud Suomen Kuitulevy Oy koduturu müügijuht Juhani Viitamo on varem öelnud, et nende arvates ei puuduta Euroopa plaaditööstuse turuhäirete uurimus Eestit. «Baltimaadest on nimekirjas Leedu ja Läti kaks suurt tootjat,» märkis ta. Mul ei ole andmeid, miks Repo Vabrikud sinna kaasatud on, ütles Viitamo.
Pärast ettevõtte vastuse läbiarutamist otsustab Euroopa komisjon, kas rakendada Repo Vabriku toodangule ajutised piirangud Euroopa turul. Komisjon on Repo Vabrikutele teatanud, et märtsis tulevad esindajad ettevõtet kontrollima. «Omalt poolt oleme teinud taotluse, et Euroopa komisjon ka meid ja välisministeeriumi selgitused ära kuulaks,» rääkis Kuusmik.
Repo Vabrikute eelmise aasta ametlikult kinnitamata netokäive oli 320 miljonit krooni ja puhaskasum 20 miljonit krooni. 1996. aastal oli Repo Vabrikute käive 262,8 miljonit krooni ja kasum 17,7 miljonit krooni.
Puitkiudplaadi toodangust ekspordib Repo Vabrikud 78 protsenti Euroopa Liidu riikidesse.
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.