• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 16.01.98, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Metallinõudlus langeb

Kagu-Aasia finantskriisi tagajärjed hakkavad tasapisi ilmnema ka teistes majandusvaldkondades. Metalliturgusid mõjutab eelkõige ehitus ning autotööstus. Vase hind langeski Londoni metallibörsil sel nädalal viimase nelja aasta madalaimale tasemele, alumiiniumi, tsingi ja nikli hind on viimase 12 kuu madalaim. Analüütikute hinnanguil tuleb uue aasta esimene kvartal värvilistele metallidele väga kriitiline. Kagu-Aasia on väga suur metallide tarbija. Näiteks Lõuna-Korea on suuruselt neljas alumiiniumi, vase ja tsingi ning viies nikli tarbija maailmas (kui endise kommunistliku bloki riigid välja jätta). Aasia riikide osa kogu maailma tarbimisest hõlmab olenevalt metallist veerandi kuni kolmandiku.
Kui aga vaadelda viimase aastakümne värviliste metallide tarbimise kasvu, siis Aasia riikide arvele läheb umbes pool kasvust. Enim on Aasia «süüdi» vase ja nikli tarbimismahtude kasvus, kus nende osa oli peaaegu 60%. Kriis kiiresti arenevas suuremahulises majanduskeskkonnas mõjutab metallide hindu enam kui see, kui depressioon oleks tabanud stabiilseid lääneriike.
USA põllumajandusministeeriumi uurimuse kohaselt suureneb teravilja 1997/98. a kogusaak maailmas 0,4% võrra 1181 mln tonnini, varud aga 1,1% 293,3 mln tonnini. Teraviljavarude kasv on tingitud peamiselt loodetavalt suuremast saagist Hiinas ja Austraalias. Suuremat eksporti loodetakse ka Ida-Euroopa riikidest, Ukrainast ja Argentinast. Lõuna-Aafrika ja Kagu-Aasia saak jääb seevastu möödunud aastatele alla.
Pallaadiumi hind tõusis kolmapäeval 248,50 dollarini unts, mis on kõrgeim alates 1980. aasta maist. Tõusu põhjuseks on viimaste aastate tüüpiline olukord, et Venemaa ei ole valitsuselt saanud ekspordikvootide kinnitust ning tarned Venemaalt katkesid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele