Kalatööstused ootavad Euroopa kontrolle

Käte pesemiseks on Tallinnas Paljassaare poolsaarel asuvas üle 150 miljoni kroonise käibega kalatööstusettevõttes jalaga avatavad, nn eurokraanid. See on vaid üks Euroopa Liidu hügieeninõuetest, mida ekspordiluba taotlevad toiduainetööstused peavad täitma.

Paari kuu pärast tulevad Eesti kalatööstusi kontrollima Euroopa Liidu ametnikud, et langetada 1. juuliks otsus, kas Eesti võib kalatooteid Euroopa Liidu riikidesse eksportida.

Kuigi Eesti kalatoodete eksport Euroopa Liitu on võrreldes idasuunalise kauplemisega väike, pingutavad tööstused siiski Euroopa Liidu ekspordiloa saamise nimel. Selle põhjuseks on kuuldused, et Venemaa hakkab Eesti kalatööstustelt nõudma Euroopa Liidu hügieeninõuete täitmist.

Kahekümne viiest Euroopa Liidu ekspordiluba taotlevast firmast veavad toodangut Euroopa Liidu riikidesse praegu vaid AS Makrill, AS Paljassaare Kalatööstus ja AS Dagöfisk. Ülejäänud kalatöötlejad taotlevad ekspordiluba kartuses, et selle puudumine võib tähendada Venemaaga kauplemise lõppemist.

«Käivad kuulujutud, et Vene riigiduuma on võtmas vastu seadust, et hakata järgima Euroopa Liidu nõudeid,» räägib Paljassaare kalatööstuse tegevjuht Jaan Jalakas. «Kui see läheb tõesti nii, on paljud tööstused uppis,» lisab ta.

Paljassaare kalatööstus ekspordib veidi üle kümnendiku toodangust Soome, Venemaale müüakse aga ligi kolmandik toodangust. «Soome turu ärakukkumine oleks tuntav, kuid mitte tappev,» räägib Jalakas. «Vene turu kadumine oleks märksa tõsisem.»

ASi Viru Rand juhatuse esimees Endel Pilder kinnitab samuti, et peamine põhjus, miks Viru Rand taotleb endale ekspordiluba, on kindlustunde saamine. «Siis on Venemaal raskem kraane kinni keerata ja meile midagi ette heita,» põhjendab ta.

ASi Makrill kommertsdirektor Jaan Lahtvee ütleb samuti, et Euroopa Liidu turg pole kalatööstustele kuigi oluline võrreldes Venemaaga. «Euroturu osakaal on meie müügis väike ja eks sinna ole ka raske müüa -- toitu on seal palju meietagi,» sõnab Lahtvee. «Venemaal meid hinnatakse ja seda turgu tuleb hoida.»

Veterinaarameti spetsialistid arvavad, et kuna enamik ekspordiga tegelevatest Eesti kalatööstustest on vähem kui viie aasta vanused, ei peaks nad kartma ekspordiloast ilmajäämist.

«Firmad pingutavad praegu, sest piimatööstuste näol on olemas valus kogemus,» ütleb veterinaarameti kalahügieeni vanemspetsialist Raimond Strastin.

«Ega me ei tea päris täpselt, mida meilt nõutakse,» väidab Endel Pilder Viru Rannast. «Kujutame ainult ette, milline võiks olla üks tasemel kalatööstus.»

«Euroopa Liidu direktiivides on kirjas vaid üldised nõudmised, kuid eksperdid vaatavad pigem pisiasju,» on Viru Ranna juhatuse esimees nõutu, millele tähelepanu pöörata.

Endel Pilder kardab, et teadmatuse tõttu on midagi valesti ehitatud ja asjata miljoneid raisatud. Tallinna börsil noteeritud Viru Rand taotleb ekspordilitsentsi kahele tööstusele, paar aastat tagasi ehitatud Voka kalatööstusele ja lähikuudel avatavale Toila kulinaariatehasele.

Voka tehase ehitamiseks kulutas Viru Rand 30 miljonit krooni. Käesoleval aastal investeerib Viru Rand ainuüksi hügieeninõuete täitmisesse 21 miljonit krooni.

Jaan Lahtvee ASist Makrill leiab vastupidiselt veterinaarametile, et kalatööstuste seis on kehv. «Vanu veneaegseid tehaseid on palju,» põhjendab ta. «Ühe vana tehase kordategemine maksab kindlasti rohkem, kui uue ehitamine.»

Tegelikult on Euroopa Liidu nõuded lihtsad, tööstuses peab kõik pestav olema ja töötajad peavad olema haritud, leiab Lahtvee.

Makrill investeeris eelmisel aastal uutesse seadmetesse 20 miljonit krooni. Sellel aastal kavatseb ettevõte kulutada ainult sanitaarnõuete täitmiseks vähemalt viis miljonit krooni.

Jaan Jalakas Paljassaare kalatööstusest ütleb, et enamik kalatööstusi, kes Euroopa Liidust luba taotlevad, on valmis kontrollide tulekuks, kuid on ka üksikuid musti lambaid. «Kui eksperdid just nendesse tööstustesse satuvad, tehakse üldistus kõigi kohta ja ka teised jäävad loast ilma,» muretseb ta. Seitsme aasta vanust Paljassaare kalatööstust peab Jalakas euronormidele vastavaks.

Paljassaare kalatööstuse eelmise aasta käive oli 161 miljonit krooni ja kasum umbes 11 miljonit krooni. Ettevõte tootis aastas 6200 tonni kalatooteid, millest eksporditi 4500 tonni.

Esva kalapulki ja -pihve tootvas Paljassaare kalatööstuses toodedakse kahes vahetuses, öö kulub tehase pesemisele.

«Hommikuti rottide kisa masinate vahelt ei kosta, nagu see liha- ja kalatööstustes veel mõned aastad tagasi oli,» sõnab Jaan Jalakas.

Paljassaare tehas ehitati algusest peale teadmisega, et ta peab valmistama ekspordiks mõeldud kvaliteetset toodangut, seletab Jalakas. «Juba alguses osteti siia maailmatasemel seadmed, nii et me oleme ehk teiste tööstustega võrreldes eelisolukorras,» lisab ta.

Veterinaaramet kalatööstustele veterinaarnõuete rikkumise eest trahvi ei tee, vaid lepib ettevõtte juhtidega kokku tähtaja, mille jooksul tuleb puudused kõrvaldada. «Kui ettekirjutusi tähtajaks ei täideta, jääb ettevõte ekspordiõigusest ilma,» ütleb veterinaarameti peadirektori asetäitja Mati Loit. «Mõned Venemaale eksportijad on sellisel moel loast ilma jäänud.»

Loidi sõnul on ettevõtete peamised puudused tehnoloogilist või ehituslikku laadi.