Ettevõtte juhtkond peab olema motiveeritud ettevõtet juhtima ja hästi juhtima. Kindlasti, kui ta on omanik, siis see on üks motivatsiooni mehhanism.
Mõnes mõttes on väga tugevad positiivsed küljed sellel, kui ettevõtte omanik ja juhtkond ei ole sama isik. Sest omanik ootab eelkõige oma investeeringu efektiivsust. Aga ettevõtte juhtkond on teinekord väga seotud teiste suurte mõjugruppidega, näiteks töölistega. Ning olenevalt juhtkonnast tahetakse võib-olla hoopis teha mõttetuid investeeringuid ja ei pöörata tähelepanu niivõrd kapitali efektiivsusele, kui lihtsalt sellele, et ettevõte eksisteeriks.
Negatiivne külg on sellisel puhul, et omanik teinekord ei mõista ettevõtte äriloogikat ja võib nõuda mõttetusi. Kui omanik ei ole professionaalne ja tahab osaleda juhtimises omanikuna või sekkude juhtimisse, siis see on negatiivne.
Kui omanik oleks juhtimisprintsiipidelt neutraalne, kuid nõuaks, et tema kapital töötab efektiivselt, siis see süsteem toimib väga hästi.
Üldiselt oleneb aga täiesti situatsioonist. Need on ikkagi kaks eri rolli: olla omanik ja olla ettevõtte juht. On inimesi, kes oskavad need targalt omavahel ühendada, kuid on ka võimalus, et need rollid kuidagi vahetuvad ära või neid ei täideta õigesti, mis viib negatiivsete tulemusteni.
Kui osa ettevõtteid, nagu meie oma näiteks, on välja kasvanud ühest omanikust, siis me mingil määral töötame selles suunas, et järjest vähendada riski aktsionäridele ja investoritele. Mina vähendan enda osalust, et sellega luua riskivabamat keskkonda. Seda ei saa teha korraga, siis võiks tekkida arvamus, et mul läheb kehvasti või ma lihtsalt tahan lahti saada enda firmast.
Aga kui vastupidi on, et mingi süsteem juba toimib ja sealt ostetakse mingi suur osa kokku, ju siis on see osa seltskonnale, näiteks juhkonnale, kes ostab, atraktiivne.
Siin on küsimus: kas see investeering aktsiatesse on lühiajaline või pikaajaline. Kui pikaajaline, siis see kätkeb endas potentsiaalset tagasisidet. Tähendab, need inimesed kes aktsiad omandasid, kui nad näevad, et näiteks sellel pangal on ressursse ja turgu mingis keskkonnas tegutseda, ning kui nad siis kõvasti töötavad ütleme 4--5 aasta jooksul, siis selle aktsiaportfelli hind järjest suureneb, nemad võidavad selle pealt. See on täiesti loomulik tegevus, see sisaldab nende tööd.
Kui see investeering on lühiajaline, siis on natukene kurjast. See viitab insaiderlusele. Sellele, et juhtkond omab mingisugust niisugust informatsiooni, mida tavalisel aktsionäril käes ei ole, ning mida ta võib tarvitada lühiajaliseks investeeringuks ja rikastumiseks.
Seotud lood
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.