Venemaa aktsiaturg, mis mullu esimese 10 kuuga kerkis 195%, on rekordtasemest kaotanud 49%. Intressid on tõusnud 42%le ning oht rublale püsib. Jaanuaris voolas võlakirjaturult välja ligi 600 mln dollarit.
Muutunud pole niivõrd majandusnäitajad, kuivõrd välisinvestorite suhtumine, kes seni Venemaa üleminekumajanduse puudustele läbi sõrmede vaatasid.
Sel nädalal teatas reitinguagentuur Moody's, et kaalub Venemaa krediidihinde alandamist.
Pinget lisab nafta hinna langus maailmaturul, mis kaubandusbilansis kajastudes vähendaks keskpanga 16 mld dollarini kahanenud valuutareserve veelgi. Surve rublale püsib, devalveerimine nulliks aga senitehtu.
Musta stsenaariumi vältimiseks nõuavad investorid valitsuselt kokkuhoiupoliitikat eelarvedefitsiidi katmiseks ning agressiivsemat maksukogumist, strukturaalseid reforme ja pankrotiseaduse rakendamist.
Neid nõudmisi arvestab Anatoli T?ubaisi kokkuhoiuprogramm, mille president Boriss Jeltsin sel nädalal heaks kiitis. Programm näeb ette ka riiklike laenude külmutamise. Uue maksukoodeksi tahab Jeltsin parlamenti saada märtsi lõpuks. Eelarve peaks sel nädalal läbima otsustava kolmanda lugemise.
Kui õnnestubki rubla päästa, lämmatavad intressimäärad oodatud 2--4protsendilise majanduskasvu. Keskpank alandas prognoosi ühele protsendile.
Ladina-Ameerika suurima majandusega Brasiilia kulutas mullu oktoobris valuuta kaitseks 8 mld dollarit, kahekordistas intresse 40%le ja kinnitas 20 mld dollarilise paketi kulude kärpimiseks. Kui Hiina ei devalveeri oma valuutat, ei tohiks Aasiast enam uusi ohte tulla. Majanduskasv aeglustub aga järsult -- 3,5% asemel 1%le. FT
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”