Suurim saavutus on see, et firma, kus mul on osalus ja kust ma tulin ka riigikokku --OÜ Kaiu LT -- praegu üldse eksisteerib. Arvestades, milline madalseis ikkagi põllumajanduses on.
Poliitikutegevuse kasu ettevõtjategevusele -- noh need otsetoetused, mis nüüd 1998. a jagatakse, loomulikult ka OÜ Kaiu LT saab nendest mingi osa. Aga seda ei saa võtta mingisuguse endaletegemisena. Ma saan aru, kui erastamisagentuuris oleks keegi mingisuguse tüki endale teinud.
Põhitegevus on mul riigikogus, ma ei saa äris täie jõuga tegeleda. Mõni valdkond on lausa unes, täiesti katkenud.
Poliitikutegevus ei ole erialasele tegevusele kaasa aidanud. Kes endale tahab midagi ehitada, sel on suur raha mängus ja tal on vaja, et raha kasutataks kiiresti ja efektiivselt.
Ma peaks 100% pühenduma klienditeenusele. Kuivõrd tellija näeb, et ma olen 100% hõivatud praktiliselt muuga, siis...
Suurim õnnestumine on veel olemata. Seni -- Estimpeks erastati edukalt, Kommunaalprojekt, mille juhatuses olin, erastati korralikult. Ükski riigiaktsiaselts, mille juhatuses olin, ei ole pankrotis.
Jegorow ja Pojad -- ei soovi kommenteerida. Andsin korruptsioonivastasele komisjonile detailse info ja neil on õigus seda avalikustada. Komisjoni mõte on mitte ainult kontrollida ja kahtlustada, vaid eelkõige kaitsta riigikogu liikmeid nende eraelus ja majandustegevuses.
Poliitikuna on mu väärtus olnud suhteliselt hea nimi. Ka äris maksab inimese hea nimi palju. Praegu, kui mu nimi on äramustamisel, on see kurb mõlemas suunas. Loodan, et vastavad institutsioonid aitavad mu head nime taastada, üksi ei saa ajakirjanduse rünnakute vastu.
Olen juristina tegutsenud, maareformi juures nõu andnud, olen Talleggi nõukogu esimees. Kas Talleggi õnnestumine on minu õnnestumine või suure firma töö, kus ma olen väike osanik?
Ma ei aja suurt äri, tegevus baseerub mu teadmistel, know-how'l, oskustel. Sellel on baseerunud kõik, mis ma teeninud olen.
Poliitikutegevustest, ei ütleks, et mu ettevõtmistele suurt kasu on. Tunnen ettevõtluskeskkonda ja probleeme. Ja need jõuavad minuni ehk kiiremini kui teiste riigikogu liikmeteni.
See oli ammu. Mitmeid aastaid tagasi, enne riigikogu valimisi, kui ma tegelesin teadusaparatuuri valmistamisega, laserifirma VEMO-Pioneer asutamisega. Sain laseriväljatöötlustele kaasata riikliku fondi -- Innovatsioonifondi -- vahendeid.
Nüüd on asi jäänud soiku, see valdkond Eestis turgu ei oma. Kõik on maailmaturu ootuses-lootuses ja maailmas edeneb teadusaparaatide ehitus suure kiirusega, uurimislaboreid toetavad suurkorporatsioonid ja ka riik. See kõik on meil puudu. Ei eraldata vahendeid. Ka see firma, mida mina juhtisin, on praegu äärmiselt raskes seisus.
Nii palju minu poliitikupanust ehk on, et on suurendatud eraldisi Innovatsioonifondile.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”