Eesti Panga president ootab börsijärelevalve hinnangut

«Sisuliselt tuleb luua uus pank,» ütles Meerits. «Töötada välja selle panga äriplaan ja strateegia. See on ulatuslik ja keeruline töö.»

Meerits tunnistas, et bilansimahult Eesti suurima ja suuruselt kolmanda panga ühinemises tekkis lõhe, kui mõlema panga juhtkonnad nägid, kui keeruline ühinemine tegelikult on.

«On selge, et pangad ei saa teha oma tegevuses täispööret,» lausus Meerits pärast kuu aega kestnud ja tulemusteta lõppenud läbirääkimisi Hansapanga ja Hoiupanga juhtide vahel.

Ühinemiskavatsuste protokolli lõpetas kaks päeva tagasi Hoiupank, tuues põhjuseks lahendamist vajavate küsimuste paljususe.

Mõned panganduse asjatundjad peavad Hansapanga ja Hoiupanga ühinemisteadet kõige ehtsamaks blufiks, millega kaks panka püüdsid oma aktsiate hinda börsil kerge vaevaga tõsta. Mõlema panga juhid eitavad uudiste spekulatiivset tausta.

Teised asetavad ühinemisläbirääkimised ühte ritta Hoiupanga varasemate suurejooneliste lubadustega asutada üleriiklik maksekeskus, osta Leedus pank ja kasvada Eesti suurimaks pangaks.

Ühtegi neist kavatsustest pole Hoiupank suutnud seni täita.

«Kõige hullem on tekkinud ebamäärasus,» kommenteeris eile Ühispanga asepresident Margus Schults. «Kui pangad oma liitumisega niimoodi mööda panevad, siis pole ka klientidel selgust, kummas pangas nende raha lõpuks on.»

Schults ütles, et Hoiupanga ja Hansapanga läbirääkimiste käik meenutab talle Eesti Tööstuse-Ehituse Kommertspanga (ETEK) liitumist Hoiupangaga kaks aastat tagasi. Ka siis mõtles Hoiupank korduvalt ümber ning tekkinud ebamäärases olukorras kahanes ETEKi bilansimaht poole võrra 1,2 miljardilt kroonilt 600 miljoni kroonini, rääkis Margus Schults.

Hansapanga nõukogu esimees Hannes Tamjärv ja Hoiupanga juhatuse esimees Aare Kilp esitasid eile avalikult vastukäivaid seisukohti.

Kilp tunnistas, et läbirääkimised on senisel kujul lõppenud ja alustada tuleb otsast peale.

Tamjärv kinnitas samas, et midagi pole katki jäänud, läbirääkimised jätkuvad veidi muudetud kujul.

Heldur Meerits ütles, et esmalt tuleb välja selgitada, kuidas ja kui kiiresti on pankadel võimalik ühineda. Kahe panga juhtide paika pandud ja üles kiidetud aktsiate jaotus suhte 63:37 alusel Hansapanga kasuks, on Meeritsa väitel alles kolmandajärguline küsimus.

Meeritsa sõnul on Hansapanga ja Hoiupanga ühinemisplaanid kindlad, kuid kindel pole see, kuidas neid plaane ellu viia.

Viimased kaks kuud on kahe panga juhtide jaoks olnud kui mahavisatud aeg.

Aare Kilp ütles eile, et ta õppis selle aja jooksul Hansapanga juhte veelgi paremini tundma.

«Sain teadmisi, millised on nende persoonide maailmavaatelised iseärasused,» väitis Kilp. «Võin öelda, et tunnen Jüri Mõisa ja Rain Lõhmust paremini kui detsembri algul.»

Kilp ütles, et Hoiupank pole veel otsustanud, kes hakkab esindama panka uues ühinemisega tegelema hakkavas komisjonis.

Hansapanka esindavad komisjonis esialgsetel andmetel panga juhatuse aseesimees Rain Lõhmus ja nõukogu esimees Hannes Tamjärv.

Aare Kilp ütles, et ta ei taha rääkida oma osalusest Hoiupanga Töötajate ASis ning Jaapani Daiwa pangalt võetud 230 miljoni krooni suuruse laenu tagasimaksmisest.

«Igal juhul polnud uudis kahe panga ühinemise ja mitteühinemise kohta seotud Hoiupanga Töötajate ASi laenuga,» väitis Kilp.