Riik ei peaks midagi tegema. Eesti riigile on tähtis saavutada teatud tasakaal lääne ja ida investeeringute vahel. Ida investeeringud tulevad siia niikuinii, paratamatult. Arvan, et poliitika, mida erastamisagentuur on jälginud, et meie kuulutused on põhiliselt ilmunud ainult lääne pool või Kaug-Idas ja ei ole ilmunud Moskva ajalehtedes, ei ole päris juhuslik.
Vähemalt erastamisagentuur on arvanud, et majandusele on kõige parem tasakaal nii lääne kui ida investeeringute vahel. Ida investeeringud on juba tulemas ja tulevikus tuleb neid siia üha rohkem. Nende kunstlikul meelitamisel või mingite poliitiliste sammude astumisel selleks, et neid siia rohkem tuleks, ei ole minu arvates mingit mõtet.
Riik peab investeeringuid meelitama, sõl-tumata sellest, kas nad tulevad idast või läänest. Mingite kindlate suunitluste tegemist, mingitele kindlatele riikidele mina ei poolda. See ei taga lõppkokkuvõttes objektiivset äri.
Venemaa poolelt on küllalt arvestatavaid investeeringuid Eestisse tehtud ja pigem on tunda, et need investeeringud võivad kasvada. Vähemalt, kui rääkida Vene ettevõtjatega, siis on hakatud rohkem huvi tundma investeerimisvõimaluste vastu Eestis.
Meie oma tegevuses lähtume sellest, et välisinvesteeringute portfellis oleks teatud tasakaal ja üks riik ei oleks oluliselt mõjuvõimsamalt esindatud kui teised. Väikeriigi seisukohalt on oluline, et see seltskond, kes siin äri ajab, oleks võimalikult mitmekesine. Venemaa on välisinvesteeringute mahtude poole pealt vahelduva eduga kas kolmandal või neljandal positsioonil. Sellepärast me ei näe praegu vajadust, et teha spetsiaalset tööd välisinvesteeringute juurdetoomiseks.
Eesti peab olema atraktiivne investeerin-gutele kõikvõimalikest ilmakaartest. Vahel on kasulik, et Ameerikast investeeritakse siia ja aetakse niikaua Venemaal ka meie asju, kuni meil on suhted reguleerimata. Kindlasti aga aitab poliitilistele lahendustele kaasa see, kui ka Venemaalt siia investeeritakse. Mitmed projektid näitavad, et Venemaa on huvitatud siia investeerimisest. Samas investeerime meie Venemaale. Nii Vene kui ka Eesti investorid tahavad, et riik reguleeriks suhted nii, et vastastikku oleks investeeringud kaitstud.
Mis aga puudutab Venemaad, siis kahtlemata poliitika on olnud majanduse kontsentreeritud väljendus ja kui majanduses on nihked paremuse poole ning investeeritakse nii siia- kui sinnapoole, siis hakkavad tekkima juba laiemad huvid, näiteks, et kaks riiki kirjutaks alla investeeringute vastastikuse kaitse kokkuleppe ja topeltmaksustamise vältimise lepingu.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.