Sotsiaalne turumajandus, nagu me seda oma programmis defineerime, seisneb laias laastus selles, et ühelt poolt on turumajanduslikud suhted ja liberaalne majandusruum, mis teiselt poolt formuleerib väga selge vastutuse. Väga selgepiiriline sotsiaalse vastutuse defineerimine ja aluseksvõtmine erakonna igapäevases tegevuses ongi tegelikult see kohustuste, vabaduste ja vastutuse tasakaal.
Näiteks hariduspoliitika. Ühelt poolt tuleb anda täielik võimalus erakapitalile haridussüsteemi arendamiseks, aga teiselt poolt tuleb selgelt formuleerida riigi tellimus, kus nii kohaliku kui riigieelarve kaudu finantseerimisega garanteeritakse väga selgelt formuleeritud ja tagatud kvaliteediga haridus väga selgetes piirides, nende võimaluste piirides, mida ühiskond antud momendil võib välja panna. Sama on ka tervishoiu, regionaalpoliitikaga jm eluvaldkondades.
Sotsiaalne tähendab seda, et ühiskonna seisundit ja arvamust hinnatakse, ühiskonda juhtivad, organiseerivad struktuurid arvestavad seda tagasisidet suhteliselt aktiivselt. Küsimus on ainult selles, kuidas arvatakse, kas enne jagamine või enne rikkuste tootmine. Ja kuskohas see üks või teine erakond selle lahutuspiiri paneb.
Turumajandus üksi -- tal ei ole piire peal. Sotsiaalne (mitte sotsialistlik) on just see, mis arvestab ühiskonna olekut, aga samas ta püüab ka ühiskonda juhtida.
Meie programm ütleb, et ta on selline ühiskondlik korraldus, kus riigi majanduslik edu kajastub iga inimese elukvaliteedi tõusus. See on Ludvig Erhardi oma.
Teine mõiste, milles me lähtume Scweitzeri põhimõtetest -- sotsiaalne turumajandus on siis, kui inimene läheb inimesele inimesena korda.
Sotsiaalne turumajandus tagatakse ainult jaotusprintsiibi ja Erhardi poolt väljaöeldud õiglusega. Tarbimise ja investeerimise suhe peab olema õige. Ja ka see, kui palju kuulub omanikule ja kui palju kuulub töötegijale tootmistulemustest.
Definitsioon peaks olema midagi sellist, et turumajandus, aga siis justkui suurem tähelepanu sotsiaalsetele küsimustele. Aga, kasutades sõna «tähelepanu», mõeldakse tegelikult seda, et rohkem raha võetakse rahva käest ära ümberjaotamiseks. Keegi ei julge rääkida, et tegelikult käib jutt kõrgematest maksudest ja kogu valik on selle vahel, kas suurem võrdsus või kiirem areng. Aidata kõiki iga hinna eest, mitte neid, kes seda tegelikult vajavad. Ja sellega siis blokeerida inimeste võimalusi.
Minu arust sõna «sotsiaalne» asemel võib kasutada ka muid häid sõnu, näiteks hea, ilus, inimsõbralik turumajandus. Mis rohkem hääli toob, seda kasutatakse. Mingit sisulist definitsiooni pole võimalik anda. Meie arvates kõige parem sotsiaalne turumajandus on liberaalne turumajandus. See, mis tagab kiirema arengu ja kokkuvõttes ka suurema maksu laekumise.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”