«See on ühest küljest ka loogiline ning ma usun, et lähemate aastate jooksul ettevõtjate poolne huvi infot saada kasvab ning Euroopa Liidu huvi seda infot anda suureneb,» rääkis Streimann.
«Ettevõtjate poolelt on oluline, et nad saaksid teada, mis neid ees ootab,» märkis Streimann.
Konkreetsetest küsimustest peaks Eesti oma tähelepanu Streimanni sõnutsi hoidma keskkonnaprobleemidel ja kalanduspoliitikal. Streimann ütles, et mingeid olulisi probleeme ta läbirääkimistel kalanduspoliitikas ei näe.
Äripäevale teadaolevatel andmetel on Euroopa Liidu nõudmine, et Eesti kalanduspoliitika infrastruktuur tugevneks.
Euroopa Liidu kalapüügil ning turustamisel on kindlad reeglid, mis Eesti peab omaks võtma.
Läbirääkimised algavad juba järgmise nädala teisipäeval, kuid Eestil pole seni veel mingeid tingimusi Euroopa Liidule välja töötatud.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.