Plastpudelite töötlemine tekitab peavalu

Pakendiaktsiisi maksmisest vabanemiseks tuleb jookide tootjal või importijal hankida keskkonnaministeeriumilt pakendi taaskasutamise tõend, millega kaasneb kohustus 40 protsenti müüdavast pakendist tagasi osta.

ASi Ösel Foods tegevdirektor Robert Jaani kinnitab, et nende ettevõte on tagasi ostnud 40 tonni kasutatud pudeleid. Terve angaaritäis vanu plastmasspudeleid ootab saatmist ühte Hollandi jäätmetöötlusfirmasse. Plastjäätmete eest saadav raha katab Jaani sõnul aga vaevu transpordikulud.

Eesti on liiga väike plastmassjäätmete töötlemise tehase ehitamiseks, mis läheks maksma kümneid miljoneid kroone, räägib plastpudelite valmistamisele spetsialiseerunud ASi Tehnoplast juhatuse esimees Peeter Remmel.

Tehnoplasti-laadsele ettevõttele, kus valmistatakse üle miljoni pudeli kuus, on kindlam ja ka odavam osta tooret välismaalt kui üritada seda kohapealt hankida.

Plastmassist pakendite taaskasutusele võtmisel on põhiprobleemiks nende puhtus -- kunagi ei või teada, millist vedelikku on pudelis hoitud või milliste ainetega see on kokku puutunud.

Pudelite mehaaniline töötlemine ja nende graanuliteks jahvatamine ei hävita võimalikke jääkaineid, millest vabanemiseks on vaja keemilist töötlust. Seda enam, et toiduainete säilitamiseks mõeldud pudelite ja purkide valmistamisel kasutatavale plastmassile kehtivad erinõuded.

Robert Jaani tunnistab, et Ösel Foodsil pole mingit soovi ise oma pudelite tagasiostmisega tegelda. Praegune seis on pigem pealesunnitud variant, nendib Jaani, viidates pudelite kokkuostuga tegelevate ettevõtete nõrkusele.

Aasta tagasi pudelite kokkuostmiseks koostööpartnerit otsides soovis mitu pakkujat saada Ösel Foodsi käest iga liitrise pudeli pealt tasu 50 sendist kuni 1 kroonini, kusjuures pakendiaktsiis sama pudeli pealt on 3 krooni.

Ösel Foods pidas pidas pakkumusi ilmselgelt ülepaisutatuks. Hind, mille peale on Ösel valmis pakendiaktsiisist vabanemise nimel minema, ulatub Jaani sõnul 20--25 sendini. See oli ka üks põhjusi, miks ettevõte otsustas vähemasti esiotsa ise oma pudelite ostuga tegeleda, ehkki samas sõlmiti ka leping ühe pudelite kokkuostufirmaga. Keegi ei suutnud meile anda piisavat garantiid, tõdeb Jaani.

Praegu kehtiva alkoholi pakendiaktsiisi alla läheb Ösel Foodsi toodangust 3 miljoni pudeli ringis. Teist sama palju lisandub 1. detsembrist alates, kui tuleb hakata maksma karastusjookide pakendiaktsiisi. Ösel Foodsi turuosa Eestis hindab Robert Jaani 8 protsendile.

Märksa suurema probleemi ees seisab AS Eesti Coca-Cola Joogid, kelle turuosa Eesti karastusjookide turul on 75--80 protsenti.

Eesti Coca-Cola Jookide peadirektor Ants Kotkas on sunnitud tõdema, et nende omanikud pole tänase seisuga veel otsustanud, milline variant valitakse -- kas hakatakse ise pudeleid kokku ostma või üritatakse leppele jõuda kokkuostufirmadega.

Ösel Foodsi tegevdirektor Robert Jaani on seisukohal, et jookide tootjad ja maaletoojad peaksid asutama ühe ja ühise mittetulundusliku ettevõtte, kes suudaks lahendada kõigi nende probleemid, kes seotud pakendiaktsiisi maksmisega.

Ösel Foods on sellelaadse ettepaneku välja käinud ka Eesti Coca-Cola Jookidele, kuid konkreetset vastust pole veel tulnud.

Jaani peab loogiliseks, kui kõik turuosalised raha kokku paneksid ja pakendi taaskasutamise küsimuse lahendaksid. Konkurentsile vaatamata on ju põhimõtted ja ideed ühised, leiab Jaani.

Dunkri Kaubanduse ASi müügidirektor Kristjan Kaleviste kinnitab, et nende hulgifirma peamine eesmärk on seaduse raamidest mitte välja minna. Ehkki praegu on Dunkri Kaubandusel sõlmitud leping ühe pudelite kokkuostjaga, on nad valmis ka selleks, et esimeste tõrgete ilmnemisel hakata maksuametile ettenähtud pakendiaktsiisi maksma.

Igal koostööl on omad ohud, viitab Kaleviste pudelite kokkuostjate pakutavatele vähestele tagatistele. Näeb ju pakendiaktsiisi seadus ette, et kui pakendi taaskasutamine ei vasta kehtinud määrale, tekib aktsiisi maksuvõlg pakendi taaskasutamise tõendi kehtima hakkamise päevast.

Alkohoolsete ja karastusjookide pakendi kokkuostule spetsialiseerunud ASi Vaania juhatuse esimees Mart Kont kinnitab, et neil pole probleeme klaaspudelitega, mis ei lähe tagasi ringlusse. Üle-eestiline kogumisvõrk tagab Vaaniale 30 tonni klaastaarat nädalas.

Kokkukogutud ja -ostetud pudelid lastakse läbi purustaja ning saadav klaasipuru viiakse Tartu või Järvakandi klaasitehasesse, mis on suutelised vastu võtma pea piiramatus koguses klaasipuru.

Pudeliõlle tootjatele pole pakendiaktsiis probleeme valmistanud, sest umbes 80 protsenti õllepudelitest läheb tagasi ringlusse.

Keskkonnaministeeriumi jäätmetalituse spetsialisti Helle Haljaku sõnul on klaasist ringlustaara hulk Eestis aukartustäratav, küündides pea 80 000 tonnini.

Mart Kondi sõnul on ASil Vaania pakendi taaskasutamise lepingud mitmete hulgifirmadega, kes tänu sellele on saanud vabaks pakendiaktsiisi maksmisest. Lisaks klaastaarale kogub Vaania ka metallpurke, samuti on asutud koguma veini sisaldanud tetrapakke. Metallist joogipurgid viiakse EMEXisse, tetrapakke on püütud põletada.

Samas on hakatud koguma juba ka plastpudeleid, mis ootavad Saksamaalt tellitud pressi. Vaania on saavutanud kokkuleppe ühe Lääne-Euroopas asuva jäätmetöötlustehasega, kes võtab vastu kokkupressitud plastpudeleid. Jäätmetehases puhutakse pudelid taas lahti, mille järel toimub pesu ja granuleerimine.

Keskkonnaministeeriumi andmetel anti eelmisel aastal välja 109 tõendit 5900 tonni klaastaara taaskasutusele võtmiseks. Kui eeldada, et see moodustab 40 protsenti taaskasutatavast klaastaarast, siis tuuakse aastas Eestisse kokku 14 750 tonni klaaspudeleid, millesse on villitud alkohoolsed joogid ja mida taarapunktides vastu ei võeta.

Esitatud andmete põhjal on kogutud 5900 tonnist klaastaarast pool läinud ümbertöötamisele Eesti klaasitehastes ning ülejäänud viidud Lätti, Moldovasse või mujale.

Lisaks klaastaarale on keskkonnaministeeriumi andmeil kokku kogutud veel 119,5 tonni alumiiniumpurke ja 26 tonni rauast või terasest mahuteid. Plastmassist pakendite kohta ülevaade esialgu puudub, sest vastavaid tõendeid hakkasid kokkuostjad nõudma alles läinud aasta lõpul.