Kasiino ehitusluba saadi võltsingute abil

Selle aasta märtsis pöördusid Pärnu maantee 8 maja elanikud linnapea Ivi Eenmaa poole kirjaga, milles muu hulgas öeldakse: «Jõuluks avati meie majas kasiino, mille rajamiseks Teie, lugupeetud linnapea, olete andnud oma nõusoleku. Juhuslikult aga sattus meie kätte paber allkirjadega, mis kinnitavad meie nõusolekut kasiino ehitamiseks. Meilt pole keegi nõusolekut küsinud ja enamik allkirju, kui mitte kõik, on võltsitud. Kas ka Teie allkiri?»

Üks allakirjutanud majaelanikest, Mehis Kivilo ütles, et kui korteriomanikel oleks olnud võimalus oma arvamust avaldada, olnuks enamik neist kasiino vastu.

Olympic Casino omaniku, ASi Benetreks juhatuse esimees Armin Karu väitis, et tema ei tea ehitusloa saamisest midagi. Ehitustööde ja projekteerimise peatöövõtja oli AS TTP, kes pidi hankima ka kõik vajalikud kooskõlastused ja load, ütles Karu.

ASi TTP juhatuse aseesimees Peeter Puusepp tõdes, et allkirjade kogumisega pidi tegelema keegi nende firmast, kuid midagi täpsemalt ta öelda ei osanud.

ASi TTP juhatuse esimees Tiit Aava elab ka ise majas, kuhu uus kasiino rajati.

Linnaplaneerimise ameti asejuhataja, ehitusinspektsiooni juhataja Märt Ilus ütles, et väga raske on määratleda neid piire, mis ütleksid, kas majas elavate korteriomanike nõusoleku küsimine kasiino rajamiseks esimesele ja keldrikorrusele on üldse vajalik või mitte. Märt Ilusa arvates on tegu pigem eetilise kui tehnilise või juriidilise probleemiga.

See, et ehitusloa saamiseks on esitatud võltsitud dokument, ei muuda luba iseenesest veel ebaseaduslikuks, väitis ehitusinspektsiooni juhataja. Seda enam, et kasiinoruumide omanik on tegelikult kesklinna valitsus, kes ise need ruumid lõbustusasutuse rajamiseks rendile andis. Küsimusi võivad Iluse sõnul tekitada vaid kasiino juurde kuuluvad keldriruumid, sest kusagil pole fikseeritud, kellele majaomanikest kui suur mõtteline osa keldrist kuulub.

Kui aga keegi tuleb ja tõestab võltsingud, on võimalik nii ehitusluba kui ka seejärel kasutusluba tagantjärele tühistada, nentis Märt Ilus. Samas avaldas ta arvamust, et võimaliku kohtuliku vaidluse puhul üritab vastaspool tõestada, et korteriomanike nõusoleku küsimine polnudki vajalik.