Favora juhatuse esimees Aivo Pärn on kirjutanud avalduse Alexela juhatuse esimehe Juhan Kolgi väljaarvamiseks õliliidu juhatusest hea tava rikkumise pärast. Alexela omakorda teeb ettepaneku arvata Favora välja õliliidust vahekohtu otsuse täitmata jätmise pärast. Alexela ja Favora juhtide tüli sai alguse kaks aastat tagasi tolliameti poolt konfiskeeritud kütuse pärast, mille Alexela Favoralt ostis.
Aivo Pärn ütles, et tema eesmärk on saada Juhan Kolgilt selgitus Favora süüdistamise kohta. 10. märtsi Äripäevas ilmunud artiklis «Favorat ähvardab 15 mln nõue» on Juhan Kolgi lause «Raha tuleb kokku korjata kohalike kaabakate käest», mis heidab Pärna sõnul varju kogu Favora kontserni töötajaskonnale. «Pealegi on see vastuolus õliliidu hea kaubandustavaga, mille koostamisel Kolk väga aktiivselt osales,» märkis Pärn.
Alexela juhtide sõnul on kogu tüli põhjus selles, et Aivo Pärn ei taha täita eelmisel suvel toimunud õliliidu vahekohtu otsust, mille kohaselt pidaniks Favora maksma Alexelale 42 000 krooni.
Nõue põhineb viivisel, mis tekkis Favora hilinenud makse tõttu Alexelale ühe kütusepartii eest.
Aivo Pärna sõnul ei olnud tegemist täitmiseks kohustusliku vahekohtu otsusega, vaid pöördumisega õliliidu tegevdirektori Henn Pärna poole, kes soovitas nõude vennalikult poolitada.
Alexela juhtide sõnul on tõenäoline, et liidu üldkoosolek ei võta seisukohta pöördumiste suhtes, mille järel esitab Alexela avalduse lahkuda õliliidust ja pöördub nõudega kohtusse.
«Igal asjal on põhjused ja põhjustel on tagajärjed,» kommenteeris õliliidu tegevdirektor Henn Pärn.
Tema sõnul on Juhan Kolk rikkunud oma avaldusega head äritava mitte kahjustada liidu liikmete mainet, Aivo Pärn aga taganenud kokkuleppest. «Nad palusid mul olla vahekohtunikuks ja ütlesid, et minu otsus on seaduseks,» meenutas Henn Pärn suvise otsuse sündi.
Henn Pärn ütles end siiski uskuvat, et tänasel üldkoosolekul leitakse tülile lahendus, sest vastasel korral saab kõigi kütusefirmade maine kahjustatud.
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.