• OMX Baltic0,07%271,68
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn0,08%1 733
  • OMX Vilnius0,07%1 065,48
  • S&P 500−0,83%5 921,21
  • DOW 30−0,79%42 653,06
  • Nasdaq −0,91%19 541,79
  • FTSE 100−0,35%8 121,01
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%114,8
  • OMX Baltic0,07%271,68
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn0,08%1 733
  • OMX Vilnius0,07%1 065,48
  • S&P 500−0,83%5 921,21
  • DOW 30−0,79%42 653,06
  • Nasdaq −0,91%19 541,79
  • FTSE 100−0,35%8 121,01
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%114,8
  • 04.05.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ühinemised hullutavad aktsiaturgu

Üle-eelmise nädala lõpus raugenud langushoog Tallinna börsil sai möödunud nädalal uut hoogu ja turg kukkus esmaspäeval-teisipäeval rohkem kui 6%. Nädala kokkuvõttes langes Tallinna börsi enamkaubeldavate aktsiate hinnamuutust iseloomustav ÄP indeks 3,4%, lõpetades päeva võrra lühema kauplemisnädala 693,95 punktil.
Börsisüsteemi nädalakäive oli keskpärane -- registreeriti 2045 tehingut kokku 306,52 mln kr suuruses summas. Mõlemad näitajad jäävad selle aasta keskmisele tublisti alla. Turukapitalisatsioonist moodustas börsisüsteemi käive 2,05%.
Nädala alguse kiire kukkumise suutis kolmapäeval hetkeks murda loodetavasti enamikule turuosalistest üllatusena tulnud teade Hoiupanga liitumisettepanekust Hansapangale.
Aasta alguses üleskerkinud ühinemisplaan kanti vahepeal selgete ebaõnnestumiste kilda. Ka osapooled ise olid veel nädal varem mitteühinemises kindlad (Hansapank teatas emissiooniplaanist ja mitteliitumisest Hoiupangaga). Ometi otsustasid Hoiupanga juhatus ja nõukogu teisipäeva õhtul teha Hansapangale järjekordse ühinemisettepaneku, mille Hansapanga juhatus pikemalt puiklemata ka vastu võttis.
Hoiupanga ootamatu otsus tõstis kohe päevakorrale Daiwa panga Hoiupanga Töötajate ASile antud laenu, mille tähtaeg saabus aprilli lõpus. Nagu veidi hiljem selgus, oli oletustel alust.
Laenu tagajärjel puhkenud vastuolud panga juhatuse ja omanikke esindava nõukogu vahel viisid kahe juhatuse liikme lahkumise ja liitumisettepanekuni.
Ilmselt poleks Daiwa laenuga seonduv avalikkuse ette tulnud, kui omanikel oleks olnud mõni parem võimalus olukorra likvideerimiseks. Eesti Panga vastuseisu tõttu jäi finantseerimise tähtaeg pikendamata ja omanikud seisid fakti ees, et Daiwa hakkab 1,5 miljonit aktsiat turul realiseerima ja viib nii hinna tugevalt alla.
Sundseisu sattunud omanikud otsustasid saba ühe hoobiga maha raiuda. Hoiupank maksis Daiwa pangale tagasi Hoiupanga Töötajate ASile antud laenu ja sai aktsiad endale. Tehinguga sai Hoiupank 45 mln kr kahju. Omanikud otsustasid avalikustada ka tehingu tagamaad ja ametist pidid lahkuma laenuga seotud panga juhatuse esimees ja tema asetäitja.
Kõik jälle korras!? Ometi tekib küsimus, miks omanikud sekkusid juhtkonna tegevusse alles nii hilja? Väide, nagu nõukogu poleks juhtkonna tegevusest teadlik olnud, tundub lapsik. Kui avalikkuses üsna tihedat käsitlemist leidnud teema ei olnud nõukogu liikmete arvates kontrollimist väärt, tekitab tõsiseid küsimusi nõukogu liikmete kompetents.
Mõnda aega on investorite meeli ärevil hoidnud veel üks teinegi võimalik liitumine -- Merko Ehituse ja EMV liitumine. Teatava lahenduseni jõudis ka EMV juhtkonna ja ühe suuromaniku vastuolu. Nimelt otsustas EMV nõukogu oma teisipäevasel istungil vabastada ametist ettevõtte senise juhatuse.
Mingit lõplikku selgust siiski ei saabunud, sest mingitki selgust tooma pidanud aktsionäride üldkosolek jäi neljapäeval toimumata. Kolmandikku ettevõtte aktsiatest omava Baltic republic Fundi esindaja Hansa Investmentsi volitust ei aktsepteeritud.
Jõuliselt ühinemise vastu võitlevalt suuromanikult loodaks veidi korrektsemat ettevalmistust. Muidu võib jääda mulje, et kõrgelt üle väiksemate aktsionäride peade käiv heitlus ühinemistingimuste pärast omab hoopis mingit muud eesmärki.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.12.24, 12:37
Peaminister seisab uuel aastal kolme eesmärgi eest
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele