Läti hindab majanduse ülekuumenemise märke

Eelkõige teeb majandusspetsialistidele muret pankade hoogustunud laenutegevus. Läti keskpanga andmeil kasvasid laenud kodumaisele tööstusele ja eraisikutele märtsis 8,6 protsenti (34,5 miljonit latti), mis on kiireim kasv 1994. aasta veebruarist alates. Tööstusele ning kinnisvara tagatisel antud laenude kasv tõi kaasa pikaajaliste laenude kasvu kiirenemise 11,8 protsendi võrra.

Majandusliku aktiivsuse ja investeerimistegevuse hoogustumises poleks iseenesest midagi halba, kuid halb on see, et valdav osa rahast on paigutatud pika tasuvusajaga projektidesse. Eriti riskantseks peetakse kinnisvarainvesteeringute kasvu.

Teine ohumärk on kaupade müümine võlgu ehk järelmaksuga. Statistika näitab, et jaekaubanduse käive suurenes 1997. a võrreldavates hindades 15,3 protsenti, samal ajal kui nominaalpalga kasv piirdus 12,3 protsendiga. Vahe pidi katma varude kasutamine või krediitmüük, millest tõenäolisem on viimane.

Sisuliselt tähendab see füüsiliste isikute võlgnevuse suurenemist, mis majanduskonjunktuuri muutudes ning tööpuuduse kasvu korral võib kaasa tuua makseraskusi ning muutuda pankade bilansis kergesti halbadeks laenudeks.

Aasta esimestel kuudel pidevalt ülespoole nihkunud tööpuudus ulatus märtsis 7,1 protsendini (86 259 inimest).

Ülekuumenemise ohule viitab ka jooksevkonto defitsiit, mis läinud aastal ulatus 257,1 miljoni latini (6,2 miljardit Eesti krooni) ja moodustas 8 protsenti Läti SKTst. Lisaks tarbimise kasvule kajastub selles ka nõudluse kasv importkaupade järele, ent samuti importtoorme kallinemine. Soodne on seejuures masinate ja seadmete osakaalu kasv, mis lubab edaspidi loota tootmise efektiivsuse ning sellega konkurentsivõime ja ekspordi kasvule.

Kuumenemisest võib kõneleda ka mõnede tööstusharude puhul, mis kauplevad näiteks Venemaaga. Nii on juba tulnud piirata osade Läti kalakombinaatide toodangumahtu.

Ohtudest hoolimata ei löö majandusspetsialistid aasta esimesest kvartalist kokkuvõtteid tehes veel häirekella. Otsest kriisiohtu ei ole.

Halvimaks valmistudes soovitab keskpanga juht Einars Rep?e siiski eelarves ülejäävat raha mitte kulutada, vaid suunata reservidesse. Monetaarse abinõuna tuleb kõne alla kommertspankade reservinõude suurendamine.

1997. aastal kasvas Läti majandus 6,5 protsenti, inflatsiooniks mõõdeti 8,4 protsenti ja reaalpalkade kasvuks 3,9 protsenti. Välismaised otseinvesteeringud suurenesid 1996. a võrreldes 42 protsendi võrra, jõudes kokku 2,146 miljardi latini. B&B-LB-BNS-ÄP