Monopol kiire palgatõusu taga

Eelmise aasta esimese kvartaliga võr-reldes on keskmine brutopalk kas-vanud 19,4%. Majandusteadlase Ardo Hanssoni hinnangul on kasv liiga kiire ja senise palgapoliitika jätkamine võib tuua kaasa ettevõtete pankrotistumise.

Äripäev ei näe keskmise brutopalga ligi 20 protsendi suuruses tõusus midagi katastroofilist, sest näiteks tööstusettevõtted on suutnud tõsta ka oma efektiivsust.

Kui lahutame keskmisest palgatõusust tarbijahinnaindeksi ehk ei arvesta hindade kallinemist, siis jääb palga kasv alla tööstuse kasvule, mis tähendab, et tootmismaht on kasvanud tööjõukuludest kiiremini. See näitab, et tööstusettevõtted on suutnud oma tootmist tõhustada.

Makromajanduslikult vaadates oleks muidugi parem, kui palgatõus oleks Eestis võimalikult aeglane. Kiire tööjõukulude suurenemine võib tekitada kõige rohkem probleeme eksportööridele, sest nemad ei saa oma toodangu hinda sama ruttu tõsta, kui tõusevad tootmiskulud.

Varem või hiljem peab Eestis hindade ja palga tase teiste riikidega ühtlustuma. Ei ole võimalik, et kui Eesti liitub Euroopa Liiduga, siis on siin hinnad ja palgad teiste liikmesriikidega võrreldes mitu korda madalamad. Palkade ühtlustamine arenenud riikidega on paratamatu ja kui see protsess käib aeglasemalt kui ettevõtte efektiivsuse tõstmine, siis pole asi hull.

Selge on ka see, et ükski eraettevõtja ei maksa oma töötajatele rohkem palka, kui see on hädavajalik. Osal elualadel on palgatõusule aidanud kaasa tööjõuturu suletus, sest nõudmine tööjõu järgi ületab pakkumist. Palgatõusu aitaks pidurdada see, kui Eesti avaks oma tööjõuturu. Ümberkaudsetes riikides jääks tööjõuturg eestlastele ikkagi raskesti ligipääsetavaks.

Kui turu avamine on vastastikune, siis võib see anda uue tõuke kvalifitseeritud töötajate palkade tõusule, sest selleks, et tööjõud ei hakkaks Eestist välja voolama, peab maksma konkurentsivõimelist palka.

Palgatõusu puhul on Äripäeva arvates probleem selles, et kõige suurem palgatõus on toimunud energeetikas ning gaasi- ja veevarustuses. Nendes monopoolsetes sektorites on aastaga palgad kasvanud 34,1%. Samas on monopoolsed ettevõtted olnud aktiivsed hindade kergitajad, olles inflatsioonitempo peamiseks mootoriks.

Kuna tegemist on riigi või kohaliku omavalitsuse kontrolli all olevate hindadega, siis peaks riik hinnatõusu pidurdama. See sunniks monopole oma tegevust tõhustama ja pidurdaks ka üleüldist palgatõusu.