Geenitehnoloogia areng ähvardab Saksa õllemeistrid ilma jätta võimalusest uhkusega väita, et 482 aastat tagasi õlle koostisele kehtestatud ettekirjutused on jõus ka tänapäeval.
1516. a määras Baieri hertsog Wilhelm IV, et õlle valmistamiseks võib kasutada ainult humalat, linnaseid, vett ja pärmi. Praegu katsetamisel olevate geneetiliselt muudetud nn turbopärmide kohta, mis võimaldavad tootmist kiirendada, pole hertsogi ettekirjutustes sõnagi.
Saksa pressis on käivitunud kampaania «käed eemale meie õllest». Probleemi arutavad aktiivselt nii tööstus kui ka poliitilised ringkonnad.
Etteruttavalt on Saksamaa õlletootjate assotsiatsioon selliste koostisainete kasutamise välistanud. Samas on kiusatus suur -- tarbimine väheneb ning tootmisprotsessi kiirendamine tuleks kasuks. Münchenis asuva IFO majandusuuringute instituudi andmeil jõid sakslased läinud aastal elaniku kohta keskmiselt 131,1 liitrit õlut, samas kui 1995. a ulatus õlletarbimine 135,9 liitrini.
Valitsus ei pea turbopärmi keeldu võimalikuks, sest tooraine ostetakse maailmaturult ning selle töötlemist on võimatu kontrollida. FT
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.