Sellel nädalal Tallinna volikogusse saadetud järgmise aasta eelarvepõhimõtetesse on linnavalitsus kirjutanud uue välislaenu võtmise võimaluse. Varem on linnavalitsus lubanud, et enne 2000. aastat Tallinn välislaenu ei võta.
Heino Tonsiveri sõnul on linnavolikogule võimalik esitada enam-vähem normaalne eelarve ka ilma välislaenuta, ehkki linna järgmise aasta eelarve on küllaltki pingeline. Tonsiveri sõnul saab Tallinn investeeringuteks mõeldud raha linna omatuludest ehk maksudest, mitte ainult ASi Tallinna Vesi aktsiate müügist. Ants Leemets põhjendas laenu võtmise vajadust Tallinna Vee aktsiamüügi venimisega.
«Eelarve koostatakse stabiilsetel alustel, mitte ähmaste lootuste peale,» lausus Heino Tonsiver.
Ants Leemetsa sõnul on Tallinna laenude tagasimaksmise kohustus sellel aastal üle 220 miljoni krooni, mis oleks muidu võinud minna linna investeeringuteks. Samas jäävad Nomura laenu tagasimaksed aasta-aastalt väiksemaks ja selle arvel saab investeeringute mahtu suurendada, lisas ta.
«Linnal on vajadused palju suuremad, võiks vabalt investeerida kasvõi miljardi,» lausus Leemets. «Seepärast peavadki poliitikud arutama, kas võtta laenu või mitte.»
Tallinna järgmise aasta 375 miljoni krooni suurusest investeeringust on mahu poolest esikohal teedeehitus ja haridus.
Tallinna Vee aktsiate müügist saadava 180--330 miljoni krooni kasutamine otsustatakse eriküsimusena, teatas Heino Tonsiver. «Kui see raha tuleb, läheb see võrdlemisi kitsale investeeringute reale,» lausus Tonsiver.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”