Huvilisi, kes soovivad su-vilat üürida, on küllalt palju. Kuipalju eestimaalasi omale suvekuudeks looduslähedase eluaseme muretseb, on raske öelda.
Suur osa suvilaomanikest on leidnud üürilise kinnisvarafirmade vahenduseta, tutvusringkonda kasutades.
Kinnisvarafirmade abi kasutatakse sagedamini kallimate suvilate üürimisel.
Kuigi nõudlus üürisuvilate järele on suur, jääb palju soove täitmata, sest turul on pakkumine tunduvalt väiksem.
Uus Maa maakleri Triin Seppeli sõnul paistab see tendents käesoleval aastal eriti välja -- küsimist on väga palju ja peaaegu kõik välja pakutud suvilad leiavad kiiresti üürilise.
Suvemajade üüriskaala on suur -- Muugal võib keset aiandusühistut asuva keskmises korras suvila väljaüürimisel olla raskusi 1500 krooni saamisega kuus, mere lähedal asuva renoveeritud suvila eest aga makstakse kuus 5000--6000 krooni. Üürilised on mõnikord valmis maksma kuus ka 10 000 krooni, aga sellise tasemega suvilaid üürimiseks ei pakuta.
Kuigi eelistatud on mere lähedal paiknevad suvilad, ei öelda ära ka kenast metsaäärsest suvemajast, kus naabrid puhkamist eriti ei sega.
Vähese pakkumise põhjus on osaliselt see, et omanikud soovivad ise suvilates puhata ja üürivad suvekuudeks välja hoopis oma linnakorteri.
Üürilised peavad oluliseks pesemistingimuste (nt saun) olemasolu. Pakkuda tasub siiski samuti ilma veeta suvilaid, loomulikult tuleb sellisel juhul leppida väiksema üüriga.
Võrreldes eelmise aastaga pole suvilate keskmised üürihinnad oluliselt muutunud.
Suvila üürile andmiseks on erinevaid põhjusi. Mõni sõidab ise suveks kusagile ära, mõnel on kaks suvilat ja võimalik teine neist üürile anda.
Osa suvilaid üüritakse välja ka aasta ringi elamiseks. Pindi Kinnisvara üüripindade maakleri Külli Kompi sõnul on näiteks Mähel pikaks ajaks välja üüritud mitmed talvekindlaks ehitatud suvilad. Tegemist on juba eramutega.
Omanike huvi leida suvilasse püsielanik on suurem kui paljude üüriliste soov selline leping sõlmida.
Nii tulebki omanikel sageli leppida vaid suviste üürnikega. Tehingu sõlmimist raskendab mõnikord see, kui omanikel on täiendavaid nõudmisi.
Näiteks soovitakse, et üürilistel poleks lapsi ega koeri, ja kui selliseid inimesi ei leita, siis jääbki suvila välja üürimata.
Otsuse veeta suvekuud üürisuvilas teeb tüüpiline huviline küllaltki hilja.
Kõige rohkem pöörduti sellise sooviga kinnisvarabüroode poole maikuu keskel, kui olid esimesed soojad päevad. Praeguseks on enamik inimesi oma suveplaanid küll paika pannud, kuid kuuks-paariks suvila üürimise peale tasub veel mõelda.
Kuigi nõudlus ületab pakkumist, ei leidnud kõik üürile andjad oma suvemajasse ajutisi elanikke -- ning nüüd on nad mõnikord nõus suvila juba odavamalt välja üürima.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.