• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 19.06.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas riigi võlakirjade emiteerimine on vajalik?

Kui elada lineaarses ja siledas maailmas, siis on see küsimus täiesti asjakohane ja vastus võiks olla, et selline tegevus on absurdne: tõstad ühest taskust teise ja sellesse taskusse, kus on auk. Aga kui mõelda sellele, et võlakirjade emiteerimiseks loa saamine võtab heal juhul nädala ja raha on kättesaadav parimal juhul mõne kuu pärast, siis polegi see nii mõttetu. See raha, mis välja viiakse, on sellel päeval, kui pauk käib, võetav. Need rahad on täiesti erinevad.
See, et riik Maapanga kliente hoiab, on teine küsimus. Seal on üldvalitsuste rahana omavalitsuste ja haigekassa raha, pensionid ja veel päris riigieelarve raha. Kuivõrd sinna jäi pool miljardit ja lisaeelarvet me ei kavatse teha, siis võib asja ka nii seletada, et riik päästab oma raha. Selleks, et riik funktsioneerida saaks on see raha hädavajalik ja kuskilt mujalt seda ju võtta ei ole.
Olukorras, kus tehti poliitiline otsus, et riik ei jäta Maapanga kliente turujõudude hooleks, oli õige emiteerida võlakirju ja jätta reservfondi kallale minemata.
On natuke arusaamatu tõesti, miks selline valik on tehtud. On olemas pankrotiseadus ja hoiuste kindlustamise seadus. Kõike seda peaks läbi viima nende kahe seaduse alusel. Pole mõtet vastu võtta seadust, mille järgi ei hakata käituma.
Kui selle järgi ei hakata käituma, siis võiks lihtsalt vastu võtta seaduse, et kõik pankade kreeditorid on riigi poolt kaitstud ja punkt. Minu arvates oleks ideaalne lahendus piirduda lihtsalt hoiuste kindlustuse seadusega. Suured kreeditorid aga saavad oma raha tagasi tavalise pankrotiprotseduuri kaudu.
Ka riiklikud asutused peaksid tundma mingisugust vastutust. Kui nad otsustavad, kuhu oma raha paigutada, siis ikka natuke valigu ja tunnetagu, et kui teevad vale valiku, siis kannavad selle eest ka vastutust. Muidu tekib täielik karistamatuse tunne -- igaüks paigutab oma raha ükskõik kuhu, sest teab, et riik niikuinii päästab välja. Mina näen just sellist sõnumit, mis tuleks suurtele saata. Ulatuslik kreeditoride päästmine -- sellel on kohe päris tugevad miinusküljed.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele