Eestis tõusis valuutapalavik

Eelmise nädala lõpul helistasid mitmed väikeettevõtjad Äripäeva toimetusse kartusega, et nädalavahetusel devalveeritakse riigikogu nõusolekul Eesti krooni kuni 25 protsenti. Kuulujutud võisid alguse saada riigikogu erakorralise istungi kokkukutsumisest reedel ja valitsuse erakorralisest nõupidamisest samal õhtupoolikul Maapanga küsimuses. Valitsuse istungil osales ka Eesti Panga president Vahur Kraft.

Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann kinnitas reedel, et viimasel ajal on krooni devalveerimise jutt muutunud moeasjaks, millest räägitakse nädalavahetustel ja pärast suuremaid pühi. Ta kinnitas, et Eesti kroon püsib endiselt kindlatel alustel ja krooni ametlik kurss Saksa marga suhtes jääb samaks nii esmaspäeval kui tulevikus.

Reedel lõppes välisvaluuta Ühispanga Viljandi kontoris enne tööpäeva lõppu. Panga asepresident Janek Mäggi tunnistas, et inimesed vahetasid küll raha oluliselt rohkem kui tavaliselt, kuid paanikaks pole põhjust. Teistest suurematest kommertspankadest kinnitati, et inimesed helistavad ja tunnevad muret krooni saatuse pärast, kuid paaniliseks rahavahetuseks ja valuutaarvete avamiseks ei ole läinud.

Laupäeva lõuna ajal oli Tallinna vanalinna valuutavahetuspunktides raske Saksa marka osta. ASi Tavid valuutavahetuspunktis endise kaubahalli kõrval oli Saksa marga müügikurss kerkinud üheksa Eesti kroonini. «Inimestest on kahju,» tunnistas üks valuutavahetuspunkti töötaja. «Aga äri on äri ja kui tekib võimalus kasumit teenida, tuleb see ära kasutada.»

Samal ajal tuli valuutavahetuspunkti töötajatel vastata pidevalt küsimustele valuuta müügihinna ja krooni devalveerimise ohu kohta.

ASi Tavid juhataja Alar Tamming lausus, et inimesed tahavad vahetada ka suuremaid summasid, näiteks kodus sukasäärde kogunenud miljonit krooni.

Tamming ütles, et kuigi Saksa marga müük on valuutavahetuspunktides kolmekordistunud, ei ole saavutanud see eelmise sügise taset ja paanikaks ei saa toimuvat nimetada. «Tuntakse lihtsalt huvi,» leidis Tamming.

ASi Silver valuutamüüja kinnitas reedel ajalehele Postimees, et sellel päeval müüdi Saksa marku tavapärasest ligi kümme korda rohkem.

Hoiupanga turgude asedirektor Ago Lauri ütles, et mingeid majanduslikke põhjendusi krooni devalveerimiseks praegu ei ole ja puudub ka välisspekulantide tuntav huvi Eesti krooni vastu.

Lauri sõnul võiks krooni devalveerimise tõukeks olla suurte summade liigutamine rahaturul, intressimäärad peaksid tõusma kolmekohaliseks ja massiliselt tehtaks tulevikutehinguid.

Lauri tunnistas, et krooni devalveerimine mõjuks kommertspankadele positiivselt, sest pangad teenivad komisjonitasu pealt. Kroonihoiuste valuutahoiuseks vahetamisega teeniksid pangad veel lisaks ja võidaksid ka tähtajaliste hoiuste ennetähtaegse lõpetamisega.

Kommertspankade valuutapositsioon on praegu positiivne ja muutuks devalvatsiooni korral rahaks. Eesti pankade positiivne valuutapositsioon ehk varade ja kohustuste vahe tekib sellest, et kroonilaenud on seotud Saksa margaga. Margaga on seotud ka osa kroonihoiuste baasil välja antud laene.

Krooni devalveerimine on pikk ja keeruline protsess, mis peab üldjuhul käima riigikogu kaudu, välja arvatud siis, kui riigikogu kokkukutsumine on takistatud. Põhiseaduse kohaselt võivad siis krooni devalveerimise otsustada president, riigikogu esimees, peaminister ja Eesti Panga president.