Kui tööerakondlaste valitsus 1984. a võimule tuli, tegi riik poliitikas täispöörde. Ja ehkki võim nihkus vasemale, oli poliitika suund tugevalt parempoolne. Muudatuste peaarhitekt oli rahandusminister Roger Douglas. Tema nimest tulnud rogernoomika tähendas avaliku sektori remonti ja kulude kärpimist, põllumajandus- ja tööstustoetuste kaotamist ning tulumaksu tunduvat vähendamist. Rahapoliitikat korraldava keskpanga põhiülesandeks jäi inflatsiooni ohjeldamine.
1990. aastate algul võimule tulnud parempoolne rahvapartei jätkas reforme. Valitsus kaotas kollektiivlepingu üldkehtivuse, vähendas streigiõigust ja kärpis sotsiaalabiraha. Heaoluriik kandis toimetuleku vastutuse indiviidile ja jättis oma rolliks vaeste aitamise.
Reformide käigus on majandustulemused jõudsalt paranenud. Töötus on kahanenud 3,8 mln elanikuga riigis 10 protsendilt 7-le ja tööturu paindlikkus on parandanud hõivet eriti teeninduses. Majanduskasv on stabiilne, ehkki 1990. aastate alguse 6 protsendilt langenud praeguseks 3 protsendile. Uus-Meremaa ei ole jäänud puutumata Aasia kriisist, sest Jaapan ja Korea on Uus-Meremaa olulised kaubanduspartnerid, mis tähendab talle majanduskasvu üheprotsendilist kahanemist.
1990. aastatel on Uus-Meremaal tänu reformidele õnnestunud kahandada riigivõlga poole võrra ja nüüd moodustab see 26% SKTst. Erastamisega on riigikassasse tulnud 50 miljardit Uus-Meremaa dollarit. Paljud valdkonnad, nagu näiteks pangandus, on läinud täielikult välismaalaste (austraallased, britid, ameeriklased) kätte. Konkurents on alandanud hindu, kuid ühtlasi läheb kasum välismaalaste taskusse.
Riigi suurimaks majandusprobleemiks on maksebilansi puudujääk, mis küünib 8 protsendini. Keskpank peab selle peamiseks põhjuseks liiga suuri elamuehituslaene. Puudujääki tekitab ka peaaegu tollivaba poliitika, mis on muutnud tööstuse struktuuri. Päris hästi saavad tollideta hakkama põllu- ja metsamajandus, mis annavad üle poole ekspordituludest. Elavnenud on ka väiketööstus ja turism.
Inimeste sissetulekute erinevus on kärisenud väga suureks. Hea sissetulek on ettevõtjatel ja kõrgharidusega inimestel ning oskustöölistel. Teeninduses püsib palk endisel tasemel, kuid tööd tuleb teha rohkem. Paljude elanike vaesumises on süüdi eluasemekulude kiire kasv ja sotsiaaltoetuste vähenemine. TS-ÄP
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.