Merin, meregeoloogia ja Kunda sadam

22. detsembri Äripäevas ilmunud artikkel «Merin projekteerib vigaselt» sisaldab eksitavaid faktivigu. Artiklis eristub kolm omavahel halvasti seonduvat küsimuste ringi: hinnang ASi Merin tööle, Kunda sadama asukohavalik ja nn nomenklatuuri osalus otsustamises.

Seda, kas Merin puhul on eksimuste hulk suurem kui teistel firmadel, selgitagu objektiivne ekspertiis. Ilmselt firma litsentsi uuendamise käigus saab see küsimus ka vastuse. Üks on kindel: Merin kuulub Eesti suurimate kogemustega projekteerimisfirmade hulka, kellel on ebaõnnestumiste kõrval kindlasti palju rohkem õnnestumisi.

Vigade üks allikas on tellijate rahapuudus. See oli eksimuse põhjusi ka Kuressaare jahisadama rajamisel. Varem või hiljem viib koonerdamine inimohvritega katastroofideni. Nõukogude ajal oli iga suurema projekteerija (Eesti Tööstusprojekt, Eesti Projekt, EKE jt) juures ehitusgeoloogia laboratoorium, kus tehti pinnaseanalüüse. Iseseisvas Eestis on suudetud kõik need laborid hävitada. Vaid üks hingitseb Keskkonnauuringute Keskuse juures. See aga tähendab, et raha kokkuhoiu nimel tegelikult analüüse ei tehta ja projekteerimine sageli ei saagi vastata nõuetele. See ei ole loomulikult Merini eksituste õigustamiseks. Iga vea eest tuleb maksta ja teadaolevalt Merin ka kompenseerib kahju. Kuid Merin ei saa vastutada riigi rumaluse ja hõlptulu saajate eest. Merin ei ole kunagi ainuisikuliselt valinud Kunda sadama asukohta. Ja geoloogiadoktor Kaarel Orviku töötas sel ajal mitte Merinis, vaid TA Geoloogia Instituudi meregeoloogia sektoris.

Kunda lahes on mitu head sadama rajamise piirkonda, mis on tuntuks saanud Lontova (praegune sadam), loode (Pühakari piirkonnas) ja kirde (Letipea neemel) variandina. Kõigil neil on oma eelised ja puudused. Keskkonnaministeerium toetas loodevarianti, kuid rakendus odavaim, Lontova variant. Selle suuremad puudused on raskused sadama edasisel laiendamisel, transpordi kulgemine läbi linna ja raskused raudteetranspordi juurdetoomisega. Sadama ehituse määrasid eeskätt tolleaegsed majanduslikud võimalused ja kaalukeel oli kohaliku omavalitsuse pooldav seisukoht.

Telefonivestlusest on artiklisse valitud üksikud laused, mis tekitavad öeldust väärpildi. Rõhutasin, et ma ei kavatse anda Kaarel Orviku projekteerimistegevuse kohta hinnangut, kuid tunnen teda kui Eesti meregeoloogia üht alusepanijat ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadlast. Lisan, et Orviku pole kunagi jõudnud isegi nn nomenklatuuri lähipiirkonda.