Läti seimis vastu võetud seadus lubab alates tänasest tuua Lätti käibemaksuvabalt toiduaineid kas kolm kilo või kolm tükki. Suhkruralli läks lahti eelmisel suvel, kui info enam kui kolm korda odavamast Eesti suhkrust Lätis kulutulena levis. Lätis maksab praegu suhkrukilo 54 santiimi 14 krooni. Eesti üks suurimaid suhkruimportijaid AS Megasuhkur müüb suhkrut hinnaga 3 krooni 90 senti kilo.
Nutikad suhkru ülesostjad muutsid Valgas Viljandi maanteel ning Valga raudteejaamas asuvad tolli- ja piiripunktid laadaplatsiks. Valga maantee tollipunkti juhataja Sirje Rätsepp möönab, et eksport on igati kasulik, kuid suhkruäritsejad segavad piiriületajaid. Suhkruvedajate rohkuse tõttu on pidanud korduvalt Riia rongi väljasõiduaega kümnekonna minuti võrra edasi lükkama.
Rätsepa andmeil veeti eelmise aasta lõpus ööpäevas keskmiselt 30 tonni suhkrut välja. Valga suhkrukaupmehed on suure nõudluse tõttu suutnud poole aasta jooksul hoida ka Valgas kõrgeima suhkruhinna Eestis. Reedel maksis suhkrukilo Valga raudteejaamas asuvas hulgilaos 4 krooni 40 senti.
«Olime sunnitud suhkru kilohinda kümne sendi võrra alandama,» kurdab raudteejaamas asuva hulgilao tegevjuht Aleksandr Karki suhkrubuumi raugemist. Senised suhkru läbimüüginumbrid jätab Karki targu enda teada. Karki ja tema äripartner Oleg Orlov on suhkrubisnise ette rakendanud oma abikaasad.
Suhkru ülesostjad Lätimaal on palganud ülevedajad, kes usina mesilasena ületavad piiri kümneid kordi ööpäevas ja kärutavad iga kord Eestist välja suhkrukoti. Teadjamate sõnul teenivad ülevedajad, kellest enamik kuulub nn turuvarblaste klassi, suhkrukoti pealt ühe lati ehk 26 krooni. Opel Kadetiga Eesti-Läti piiri ületav lätlane kinnitab, et nii tema kui autos viibivad kolm kaaslast viivad kokku neli kotti suhkrut välja vaid oma tarbeks. Lätlane ei pea võimatuks, et Eestist sissetoodav odav suhkur võib olla üks põhjuseid, miks Läti kolmest suhkruvabrikust üks on tootmise lõpetanud.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”