Kuigi juhtaktsiate hinnad liikusid Tallinna börsil eile küllalt erisuunaliselt, lõpetas ÄP indeks päeva siiski 0,3 protsendiga plussis, 387,66 punktil. Indeksi tõus toetus põhiliselt Hansapanga aktsia kallinemisele 3,4% võrra.
Lisaks järsule hinnatõusule paistis Hansapanga aktsia silma suure kauplemismahu poolest -- 79 tehingu kogukäive oli 18,1 mln kr. Hansapanga aktsia puhul tõstis nii hinda kui tekitas käivet ühe või mitme suurema ostukorralduse realiseerimine. Päeva jooksul registreeriti seitse kaalutud hinnaga tehingut, milles vahetas omanikku 97 000 aktsiat koguväärtusega 10,8 mln kr.
Hansapanga aktsia sulgus elava kauplemise tulemusel eile õhtul 112,75 kroonil. Viimati maksis Hansapanga aktsia nii palju 21. aprilli 1998. Korra käis aktsia hind nii kõrgel päevasiseselt sama aasta septembris, mil Swedbank ja SEB Hansapanga aktsiaid võidu kokku ostsid.
Lisaks Hansapangale suutsid liidritest plussis lõpetada veel vaid Norma (+1,22%) ja Saku Õlletehase (+0,75%) aktsia. Ülejäänud eesotsas Telekomi aktsiaga pidid leppima ilmselt kasumivõtmisest tingitud langusega.
Telekomi aktsia tõusis loodetud muu maailma telekomisektori liikumise toel mõningal määral, kuid aktsia hind hakkas nii Londonis kui ka Tallinnas pärastlõunal hoopis vajuma. Tallinnas lõppes kauplemine Telekomi jaoks 118,25 kroonil ja Londonis oli aktsia hind mõned tunnid hiljem 118,6 kroonil.
Oodatult põnevalt liikus XXL.EE aktsia, kerkides hommikul Frankfurdis kiiresti 43 kroonile. Ka Tallinnas tekkis aktsia vastu huvi ja selle hind tõusis tavapäratult suure käibe (478 250 kr) juures 23,3%, 37 kroonile.
«Osta kuulduse peale ja müü info avaldamisel» taktika järgi käitus eile Tallinna Kaubamaja aktsia, kui aktsia hind kukkus kaubamaja müügidirektori sõnade peale edukast detsembrist 2,7%. Tõsi, aktsiaga tehti vaid üks tehing 18 072kroonises mahus.
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.