Kuni 20 protsenti on langenud vanemate büroohoonete ruutmeetri rendihinnad. Uute ja kvaliteetsemate pindade rendihindade langus ei ületa 10 protsenti.
ERI Kinnisvara mitteeluruumide maakler Rein Ruusmann selgitas, et büroopindade väljapakkumishinnad pole võrreldes poole aasta taguse ajaga palju muutunud, küll aga on klientidel rohkem kauplemisruumi, mis kajastub ka sõlmitud tehingutes.
«Täna on iga klient oodatud ja otsitud,» ütles Ruusmann. «Kui pool aastat tagasi arvati, et büroopindade rendihindade korrektsioon on toimunud, siis tegelikult kestab see edasi,» lausus maakler.
«Iseäranis suure languse on läbi teinud kaubanduspinnad, umbes 20 protsenti on keskmiselt langenud ka büroopindade hinnad,» rääkis Ruusmann. Tema sõnul kukuvad hinnad rohkem moraalselt vananenud hoonetes, kus pole kõige tänapäevasem kujundus. Kui näiteks pool aastat tagasi oli Ahtri tänaval asuvas Maailmakaubanduskeskuses (WTC) keskmine büroopinna ruutmeetri igakuine rendihind 160--180 krooni, siis praegu on see 140--150 krooni, seletas Ruusmann.
«Sisetunne ütleb, et korrektsiooni ülespoole ei toimu. Väikestes büroohoonetes, kus vakantsete ruumide protsent on suur, võib poole aasta jooksul hind langeda veel üle 10 protsendi,» lisas Ruusmann.
Pindi Kinnisvara statistika kohaselt langesid Tallinna büroopindade rendihinnad eelmisel aastal keskmiselt 10 protsenti. Pindi Kinnisvara hindamisosakonna juhataja Rein Pütsepp sõnas, et hindade korrektsioon kindlasti jätkub. «Palju on pindu, mis asuvad küll kesklinnas, kuid jalakäijate arvu ja muude näitajate poolest jäävad alla äärelinna majadele,» tõdes Pütsepp.
Tallinnas mitut büroohoonet omava Estconde Investi projektijuht Peeter Soovik leidis, et uute ja tasemel büroopindade rendihinnad ei lange. «Näiteks meie majades seda probleemi pole,» lausus ta.
Pärnu maanteel asuvas Estconde Investi büroohoones on täituvus 160kroonise ruutmeetri rendihinnaga sada protsenti. «Nendes majades aga, mis on alles käivitamisjärgus, tuleb hinnad alla lasta,» ütles ta.
Tallinnas Kalevi kommivabriku taga asuva endise Estoplasti peahoone üks omanikest, end kinnisvaramaaklerist miljonäriks üles töötanud ärimees Aivar Kaitsa ütles, et tema majas pole rentnikud 110kroonise ruutmeetri hinna üle nurisenud. «Peamine põhjus on see, et oleme alati hoidnud hinna 10--15 krooni piirkonna hindadest allpool,» märkis ta.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”