Raamatupidajate hiigelüksuse lõpp

Tänavu pole linnasekretär Toomas Sepa sõnul koondamistest rahalist kasu loota. Järgmisel aastal on linnavalitsus kavandanud personali arvelt vähemalt 10 miljoni kroonist kokkuhoidu. Aasta alguse 2408 linnametnikust jääb augustiks tööle 2119.

Haridusosakondade raamatupidajaid üritas koondama hakata juba eelmise linnavalitsuse abilinnapea Monika Salu möödunud suvel, kuid ei jõudnud ideest kaugemale.

Uue abilinnapea Liisa Pakosta hinnangul on koondatavaist kõige raskemas seisus raamatupidajaid teenindanud personal, kuna nemad pole haridusalal eriti nõutud tööjõud. «Pakume neile nõustamist, kuidas uut tööd leida,» märkis Pakosta.

Koondatavate raamatupidajate tase pole märkimisväärselt kõrge. Bilansivõimelisi on 89 raamatupidajast vaid kümme. Enamik võimekamaid raamatupidajaid jääb edasi tegelema koolide ja lasteaedadega, sest neil on selles osas pikaajaline kogemus ja head suhted lasteasutuste juhtkonnaga. Muutub vaid see, et 1. augustiks pole nad enam linnavalitsuse palgal, vaid töötasu hakkab neile maksma teenuse ostja.

Veidi keerulisem on nende raamatupidajate olukord, kes tegelesid kesklinnaga, sest sealsed eliitkoolid soovivad endale teistest suuremat majanduslikku vabadust.

Koondatakse raamatupidajad 1. märtsist, kuid 1. augustini saavad nad jätkata tööd haridusameti juures, kus neid kaasatakse linnavalitsuse uue raamatupidamissüsteemi väljatöötamisse.

Uus raamatupidamissüsteem peab muutma selgemaks ka linnavalitsuse raha kasutamise. «Praegu on nii, et kui vahetad akna ära, siis on see investeering, kui ostad arvuti, läheb see majanduskuludesse,» nentis Pakosta. Ta lisas, et kuigi valdava osa raamatupidajate pärast on tema süda rahulik, pole väga suureks optimismiks põhjust. Osa eakamaid raamatupidajate hulka kuulunud daame on aastaid veetnud koolide söögiraha kokku lüües ja on väheusutav, et nende järele tööjõuturul suur nõudlus tekib.

Samuti püüab linnavalitsus eraldi otsustada nende saatuse, kes peaksid aasta pärast pensionile jääma, kuid kauaaegsete töötajatena saaksid niikuinii 12 kuu koondamisraha. Neile püüab linnavalitsus veel aastakeseks rakendust leida.

Osa haridusosakondade raamatupidajaid Mustamäel ja kesklinnas on ametis olnud juba 30 aastat. Oma olukorda kommenteerima pole neist nõus aga keegi. Kristiine linnaosa haridusosakonna raamatupidaja Külli Ruus selgitas seda asjaoluga, et segadust ja arusaamatust on liiga palju. «Kui asjad muutuvad selgemaks, on sellest mõtet ka rääkida,» ütles Ruus.

Linnavalitsuse töötajate sõnul väga suurt masendust majas siiski pole, sest koondamisaimdus oli õhus juba eelmisest kevadest, mil tollane abilinnapea Monika Salu sellise mõttega välja tuli. «See polnud uus idee. Küsimus oli vaid selles, kui sügavalt seda lõiget teha,» märgib Sepp.

Ta lisab, et võimul olnud koalitsioonid on linna juhtimise osas erinevatel seisukohtadel olnud. Milline variant on õigem, on raske öelda. Eelmised linnavalitsused toetasid tugevaid linnaosavalitsusi, praegune eelistab tsentraliseeritud linnavõimu.

Linnapea Jüri Mõis algatas ulatusliku koondamise ka eelmises ametis siseministrina, mistõttu töökoha kaotasid sajad politseinikud. Sepp märgib, et uue linnavalitsuse ametisse asumisega oli selge, et uuendused tulevad.

Linnavalitsuses leevendavad mõnevõrra pingeid ka oodatavad kopsakad koondamisrahad, sest väga paljud koondatavatest on linnavalitsuse pikaajalised töötajad ja võivad tasku pista aastapalga. Samuti usuvad mõned raamatupidajad, et oma oskusi eraettevõtjana müüma hakates nende sissetulek hoopis suureneb.

Koondamisraha tuleb olemasolevast palgafondist, kuid selle kogusummat on Toomas Sepa sõnul esialgu keeruline öelda, kuna kõik vajalikud arvutused pole veel tehtud. Samuti pole veel selge, kas ja kui palju tõuseb allesjääjate palk. Linnapea on sellesisulise lubaduse igal juhul välja käinud.

Lisaks raamatupidajatele ja teenindavale personalile jäävad kohast ilma ka metoodikud, kelle vajalikkuse on kahtluse alla pannud koolid ise. Metoodikud käivad koolides õpetamas, kuidas õpetada, ja koolidele see eriti ei meeldi.

Pakosta sõnul jääb selline linnapoolne teenus koolidele küll alles, kuid veidi tagasihoidlikumal kujul. Mõni metoodik jätkab linna haridusametis. ?Neil peaks eeldatavalt olema väga hea pedagoogiline haridus,? lausus abilinnapea metoodikute võimaluste kohta.

Ta märkis, et on pea kõigi raamatupidajate ja metoodikutega kohtunud. «Mul on kohutavalt hea meel, et inimesed on vihast, hirmust ja kibestumisest üle saanud,» ütles ta.

Lisaks haridusametnikele tabas koondamine ka 50 tuletõrje- ja päästeameti administratiivtöötajat. Samas muudeti senine turismiinfo linna turismiametiks ja tekitati juurde viis töökohta. «Turism on nii Tallinnas kui riigis oluline tuluallikas,» selgitas linnasekretär.

Linnavalitsuse personaliosakonna juht Tiiu Hurt nendib, et kindlasti on koondamislaine mõnevõrra häirinud töömeeleolu, eelkõige linnaosavalitsustes. «Iga koondamine toob kaasa psühhotraumasid ja on mõlemale poolele raske,» tunnistab ta. Eelmise aasta lõpus korraldas linnavalitsus juhtkonnale kursuse koondamise psühholoogilisest käigust ehk kuidas inimestega sellises olukorras võimalikult valutult käituda.