Riigiasutused säilitasid preemiad

Möödunud aasta lõpus teatas valitsus, et ei pea säästutingimustes riigiametnikele jõulupreemiate maksmist õigeks.

Eeskuju näidates loobusid preemiast näiteks kaitseminister Jüri Luik ja kaitseministeeriumi kantsler Tarmo Mänd. Ministeeriumi asekantslerid Margus Kolga ja Jüri Parbo said aga kumbki 11 000 krooni preemiat.

Kokku maksis kaitseministeerium detsembris 0,7 miljonit krooni preemiaid ja lisatasusid. «Preemiat sai suurem osa töötajatest,» kinnitas ministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko.

Mikko ütles, et pole unustanud ministrite üleskutset aasta lõpus preemiaid mitte maksta. «Aga küsimus oli jõulupreemiates, meil makstakse preemiat heade töötulemuste ja lisatöö eest,» ütles ta.

Teede- ja sideministeeriumi töötajad said aasta lõpus keskmiselt ligikaudu 2500 krooni palgalisa, mis moodustas poole aasta jooksul makstavast puhkusetoetusest. Kokku maksis ministeerium aasta jooksul 400 000 krooni preemiat.

Teised ministeeriumid aasta lõpus preemiat ei maksnud. «Lisarahast ilmajäämine muidugi kurvastas inimesi, aga kõik said aru, et riigi rahakott on kõhn ja midagi ei ole parata,» nentis haridusministeeriumi pressiesindaja Olav Kruus.

Erinevate nimetuste all maksid aasta lõpus ühekordseid lisatasusid ka mitu ministeeriumide allasutust.

Ilma silmakirjalikke nimetusi välja mõtlemata maksis oma 98 töötajale jõulupreemiat riigikontroll. Riigikontrolli pressiesindaja Sven Soiver ütles, et jõulupreemiat maksti aastase palgafondi kokkuhoiu arvel kõigile võrdselt 1000 krooni miinus maksud. «Meie peadirektor põhjendas seda, et kui inimene saab jõulude ajal mingisugusegi preemia näol positiivse meeleolu, tuleb see aasta jooksul kindlasti kümnekordselt tagasi,» rääkis Soiver. «Samas ei olnud tegu ka terve või poole palga ulatuses makstava rahaga, vaid ainult maksude järgselt järele jääva alla tuhande krooniga.»

Piirivalveameti pressiesindaja Ingrid Maasik rääkis, et nende ametis makstud 3 miljonit aastalõpuhüvitist oli tingitud ametnike endi üldisest soovist saada aasta alguses planeeritud palgatõus kätte korraga jõulude eel. Seega aasta jooksul 2800 inimesele üldist palgatõusu ei toimunud ning pühade eel maksti töötajatele keskmiselt 1070 krooni korraga kätte.

Julgestuspolitsei direktor Ivar Prits ütles, et aasta lõpus töötajatele makstud 2000--3500kroonine lisatasu oli juba aasta alguses palgafondi sisse planeeritud. Pritsi sõnul oleks olnud ebaaus mitte maksta raha, millega töötajad juba arvestanud ning eelmiste aastate jooksul harjunud on. Loomulikult jäid patused preemiast ilma, lisas ta. Nii julgestuspolitsei kui ka kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse esindajad kinnitasid, et mullune aastalõpu lisatasu jäi tõenäoliselt viimaseks ning sellel aastal preemiateks raha ei jätku. «Sel aastal on ainult palk ja mitte midagi muud,» lausus Prits.

Päästeameti direktor Harri Hein ütles, et kuigi päästeamet aastalõputoetusi ei maksnud, on valitsuse soovitus selle võimaluse olemasolul raha ikkagi mitte maksta ebaõiglane. «See on riigi poolt iseenda petmine,» lausus ta. «Minu meelest oli see soovitus jälle üks valijate ees eputamine, sest kokkuhoid peaks hakkama juba palgafondi planeerimisel, milleks selline mängimine.»

Ministeeriumid maksid preemiat

Vt. ka tabelit:Aastalõpu lisatasud ametkondades