Uued autod, tarkvara ja kütus kannustasid importi, arvab Äripäeva analüütik Mati Feldmann.
Võrreldes oktoobriga suurenes Eesti väliskaubanduse puudujääknovembris kaks korda, 1,2 miljardilt kroonilt 2,4 miljardile kroonile.
Hoolimata ekspordi mõnevõrra suurematest numbritest, on import ja koossellega puudujääk kasvanud hüppeliselt. Esimene mõte on, et tagasi onhead ajad 1997. aastast, mil sai osta ja liisida nii uusi sõiduautosidkui kodutehnikat, millel iganes silm peatus. On fakt, et 1997. a suurmajanduskasv langes ajaliselt kokku kõige suurema väliskaubandusepuudujäägiga.
Kui statistiline seaduspära paika peab, võib aasta 2000tulla hea majanduskasvu aasta. Eelmisel aastal valmistas üllatuse uuteautode müük enne jõule. Me ei tea veel detsembri tulemusi, needvõivad olla veelgi negatiivsemad, aga autode tellimine, sissevedu,deklareerimine jne võis suurt nõudlust arvestades lahti minna jubanovembris. Igatahes Jaapani osakaal impordis suurenes 4,4 protsendilt4,7-le.
Teine suur, aga vajalik kuluartikkel bilansis onarvutitarkvara legaliseerimine. Tähelepanuväärne on USA nihkumineviiendaks impordimaaks, USA osakaal on kasvanud 2,5protsendilt 7,5protsendile Eesti koguimpordist. Ettevõtjad otsustasid trahvide hirmus(ja riik eeskuju näitamise huvides) kallima, aga see-eest legaalsetarkvara kasuks. Kahjuks puudub peaaegu täielikultkonkurentsivõimeline Eesti oma tarkvaratoodang.
Et kütusehinnad onjärsult tõusnud, kuid tarbimine pole tõenäoliselt samavõrd vähenenud,siis tuleb ka sellest otsida üht puudujäägi põhjust, pluss dollarikursi tõus. Kas eelnevast põhjustatud või mitte, aga Venemaaosatähtsus importijamaana on kasvanud 0,4% 14,9 protsendini.
Äripäevprognoosis väliskaubanduse puudujäägi kärisemist eesseisvamajandusliku elavnemisega. Paremad olud võimaldavad rohkem tarbida,suurem tarbimine annab omakorda majanduskasvule hoogu juurde ... kunivanker veereb teisele poole kraavi. Tundub siiski, et kui majanduskasvlugeda esmatähtsaks, tuleb väliskaubanduse puudujäägi ajutiselesuurenemisele maksta lõivu.
Mati Feldmann
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”