Juba sel aastal hakkab kehtima uus sotsiaalmaksu maksmise kord, mis veeretab suure osa tulevase pensioni kogumisest töövõtja kaela ja võib töötajate palkasid kuni 8% vähendada, kirjutab Sõnumileht.
Tulevane pension koosneb kolmest sambast, millest I on rahvapension, II kohustuslik kogumispension ja III vabatahtlik pensionikindlustus.
Pensioni II samba fondi hakkab iga töötaja maksma tulevase pensioni heaks mingi osa oma palgast. See lisandub riigi poolt garanteeritud tavalisele rahvapensionile.
Valitsus on seisukohal, et pensionireformi II sammas peaks käivituma juba sel aastal. Selleks tuleb sotsiaalmaksu pensioniosa (praegu 20%) jagada teatud osades tööandja ja töötaja vahel. Nii hakkab iga inimese tulevane pension olenema otseselt tema palgast.
Sotsiaalministri nõunik Heljo Pikhof ütles, et sotsiaalmaksu jagamisel on praegu välja pakutud kolm põhilist varianti.
Esimene variant on, et tööandja maksab 12% sotsiaalmaksu pensioni I sambasse ja töötaja 8% II sambasse. Teisel juhul maksab tööandja 14% pensioni I sambasse ning töötaja ja tööandja mõlemad 4% II sambasse. Kolmandal juhul jagunevad määrad järgmiselt - tööandja 14% I sambasse ning töötaja 3% ja tööandja 5% II sambasse.
Kõigi kolme variandi puhul võidab tööandja, sest tema sotsiaalmaksu osa väheneb suuremal või vähemal määral. Kuid I samba jaoks laekub raha tulevikus vähem ja pensionid vähenevad.
Pikhofi sõnul on praegu tõsine probleem, kust saada I samba jaoks puudujääv raha. 'Sellele otsib lahendusi rahandusministeerium,' väitis Pikhof.
Pikhofi sõnul on töötajate palkade vähenemise vältimiseks mõeldud tõsta tulumaksuvaba miinimumi. 'Seda, kui palju maksuvaba määra tõstma peaks, on praegu raske öelda. See tuleb alles läbi arutada. Isegi see pole kindel, kas maksuvaba määra kergitamine üldse tuleb või mitte,' rääkis Pikof.
Töötaja hakkaks sotsiaalmaksu maksma netopalgast ja tööandja maksaks nagu ennegi oma osa töötaja kogupalgast, selgitas sotsiaalministeeriumi nõunik Lauri Leppik.
'Samas on protsentidest vara rääkida. Määrad tuleb mitme osapoole vahel läbi vaielda, sest see on poliitiline otsus. Määrade osas on teisigi ettepanekuid,' rääkis Leppik.
Seotud lood
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.