Eile tunnistajana kohtulaua ees käinud Tallinna Sadama kunagised nõukogu liikmed Kalev Kukk, Raik Saart, Indrek Prank ja Toivo Ninnas kinnitasid kõik, et sadama nõukogu esimehel Kalle Pedakul olid volitused juhatuse esimehe ja peadirektori Enn Sarapiga teenistuslepingu sõlmimiseks.
«Kui arvestada turgu, millel Tallinna Sadam tegutseb, oli Sarap selle juhina kõvasti alamakstud,» väitis eksminister Kukk. Ka sotsiaalseid garantiisid lahkumishüvitise ja lisapensioni näol pidasid tunnistajaks kutsutud nõukogu liikmed tavaõigusega kooskõlas olevateks.
Pedak kinnitas, et lepingu sisu kohta, nagu ka Sarapi töö kohta, polnud nõukogu liikmetel tollal ühtki pretensiooni. «Sarap muutis Tallinna Sadama nõukogude-aegsest korratusest lääne mõttes tsiviliseeritud sadamaks,» leidis Saart.
Teisel arvamusel on Sarapi vabastanud teede- ja sideminister Toivo Jürgenson, kes on korduvalt avaldanud arvamust, et sadamat juhiti halvasti.
Tallinna Sadama praeguse juhatuse esimehe Riho Rasmanni õiendist ministrile ettevõtte eelmise aasta majandustulemuste kohta selgub, et uue juhtimise all kujunesid need märksa paremaks kui oli ette näinud eelmine juhatus. Sarapi meeskond kavandas eelemiseks aastaks netokäibe vähenemist 30 miljoni krooni võrra, tegelikult see aga hoopis suurenes 83,6 miljoni võrra. Ka maksueelne kasum oli 169 miljoni krooni võrra suurem kui eelarves ette nähtud.
«Kulude kokkuhoid saavutati uue juhatuse poolt ilma suuremaid jõupingutusi ja drastilisi võtteid rakendamata, mis näitab, et sadamat majandati eelnevatel perioodidel ebaefektiivselt,» kirjutas Rasmann.
Sarapi sõnul kinnitas kõik lepingud, aga ka käibeprognoosi ja muud majandusnäitajad sadama nõukogu, juhatus oli vaid elluviija. Sadama kasuminumber on Sarapi hinnangul manipuleeritav suurus, millest tähtsam on pöörata tähelepanu rahavoogudele. «Miks peatati eelmisel aastal ettenähtud investeeringud konteineriterminali ja Eurodeki kai rajamiseks? Kas mitte selleks, et näidata suuremat kasumit?» küsis ta.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”